Mati Sepp: Mis saab Sõõru metsadest?

Mina olen metsamees, aga sa ei pea olema looduskaitsja ega metsamees - piisab kui soovid metsanduse jälle mõistlikule majandamisele tagasi suunata, kirjutab arvamusloos Jõgevamaa metsa- ja jahimees Mati Sepp ning kutsub lugejaid 21. märtsil toimuvale meeleavaldusele.

Mati Sepp  Foto: erakogu

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo avalikustas rahvusringhäälingu meediaportaalis 27.02.2020 RMK majandusmetsade kohta väga murettekitavat informatsiooni.

RMK haldab praegu üle terve Eestimaa 108 800 hektarit küpset majandusmetsa, mis moodustab kogu RMK kasutuses oleva metsa pindalast umbes 10%. Seda metsaala saab RMK praegu majandada lageraiega. Endise keskkonnaministri Siim Kiisleri ametiajal sai RMK käsu raiuda viie aastaga 50% sel hetkel raieküpsest RMK majandusmetsast. Et Jõgeva- ja Tartumaa piiril asuvas Sõõru metsas on RMK-l küpsed majandusmetsad paljuski veel säilinud, siis võib julgelt arvata, et lähima viie aasta jooksul lageraiutakse ka nimetatud metsa veelgi suuremal pindalal.

Jõgeva maakonna Sõõru metsi külastavad inimesed 35 km kaugusel asuvast Tartu linnast ja veelgi kaugemalt. Piirkond oli RMK-le veel 15 aastat tagasi tõeline metsanduslik pärl. Inimeste meeltesse on sellest ajast talletunud siinne mustikarikkus, kaunid männimetsad ja Sõõru lähistel Kaiu, Papli ja Jõemõisa kalarohkete järvede eriline ilu. Kunagi, iidsel ajal, moodustasid need kolm ühe järve, aga aeg on teinud oma töö ning nüüdseks on ühest veekogust saanud kolm omavahel kanalitega ühendatud järve.

Jõemõisa ja Kaiu järvede kallastel kasvavad veel siiani maagilised, soliidses eas metsad. Jõemõisa järve kaldal hinnatakse vanimaks tuultele vastu pidanud kuusemetsa vanuseks 177 aastat. Mainitud kuusik hakkas seemnest kasvama aastal 1843. Kaiu järve kaldamaastikult leiab 137-aastase männiku, mis alustas sirgumist aastal 1884. Need haruldased vanad metsaeraldised meenutavad meile, et mets on võimeline kasvama üle 100 aasta vanaks ümber kukkumata. Kuid ikkagi levib tänaseni meedias arvamusi, et kui metsa raiumata jätad, siis nii just kohe juhtub.

Mina ei mäleta oma lapsepõlvest kordagi juhust, et oleksin kaotanud mõne endale armsa kodutalu ümbruse seenemetsa. Ei kukkunud need kuidagimoodi isegi oma kõrgele eale vaatamata ümber. Õnneks kasvasin suureks enne, kui need metsad RMK lageraiepoliitikaga tõesti lagedaks tõmmati. Lapsepõlve seenemetsadest pole säilinud enam ühtki, kõigi nende asemel laiuvad noorendikud. Lageraiepoliitika algas siis, kui olin umbes 18-20 aastane. Erinevalt minust saavad mu pojad küll väga selgelt tunda, mis tunne on, kui armsaks saanud seenekohad Sõõrul kaovad vähem kui aastaga. Vanem poeg on 7-aastane ja on lageraietegevuse tõttu kaotanud juba mitmeid seenemetsi. Neist mööda sõites ta ikka ütleb, et siin kasvasid kukeseened ja siin korjasime emaga mustikaid. Lageraiemajandus realiseerib metsa kiiremini kui uusi seene- või marjakohti jõuab asemele leida või kasvada. Asjaolu, et kuhu iganes sa ka ei lähe, komistad ikka lageraie otsa, on juba osaliselt võtnud looduses viibimisest võlu. Kodukandis poegadega matkama minnes trehvasime metsa väljaveo peale. Palusin poegadel ikka metsamehele lehvitada, aga kumbki poegadest polnud nõus minu sõna kuulama ja vanem poeg lausus pahaselt: “Raius loomade kodu maha!”. Lank oli tõesti suur, nii umbes 5 ha kanti, ja ega kõrval asuvatel aladelgi vaatepilt palju parem olnud, nii sain poegade pahameelest üsna hästi aru.

Kuusikute noorim raievanus on hetkel 60 aastat. Nõnda madalat raievanust põhjendatakse paljuski arvamusega, et mets kukub vanemaks kasvades ümber ja kaotab oma majandusliku väärtuse. Kui kuusikus harvendusraie teha, siis ta enamasti hakkabki mädanema, aga see teadmine ei paista harvendusi tellivatele inimestele korda minevat, metsatöid tehakse päeval ja ööl (kuuse peenpalgi saamise eesmärgil). Mina metsamehena tean, et kui okaspuumetsa teadmiste ja tarkusega kasvatada, ei kukuks ta isegi 150 aasta vanuselt kokku. Pigem kanduks ühe metsa majandava põlvkonna tulu ühtlasemalt järeltulevatele põlvkondadele edasi. Turismi ja korilusega seotud äriga tegeledes võiks vana mets olla siiski tõeline tuluallikas. Praegu meil suuresti puudub korilusel põhinev äritegevus ja loodusturism kannatab juba niigi metsatööstuse tekitatud lageraiete mõjude käes.

Mina metsamehena lähen tuleviku nimel oma poegadega laupäeval, 21. märtsil 2020 kell 12:00 – 15:00 meeleavaldusele “Päästame Eesti metsad!” Vabaduse väljakule, Tallinna kesklinna. Kui tunned, et sinulgi on soov riigile õige suund kätte juhatada ja Eesti metsade majandamine säästvale kursile viia, siia ühine teiste eestimaalastega. Mina olen metsamees, aga sa ei pea olema looduskaitsja ega metsamees - piisab kui soovid metsanduse jälle mõistlikule majandamisele tagasi suunata!

Mati Sepp, Jõgevamaa metsa- ja jahimees

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150