Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. märts 2020

Silver Rõõmussaar: sektor saab pakkuda reaalseid lahendusi

Debatt metsanduse teemal on ühiskonnas aktiivne ja pakub jätkuvalt laialdast kõneainet. Uurisime milline on UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juhi Silver Rõõmussaare nägemus sektoris, ja ka laiemalt metsanduses, toimuvast?

UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juht Silver Rõõmussaar.
Autor: Anna Volmer

UPM-Kymmene Otepää puidutööstus saab peagi tähistada oma 20. juubelit. Ettevõtte edu taga on mõistlik majandamine ja samm-sammult tehtud laiendused tootmismahtude kasvuks. Nii suudetakse praegu toota juba 90 000 m3 kasevineeri aastas, millest peamiselt ehitatakse vedelgaasi tanklerite, veokite ja teiste tarbesõidukite puitosi. Vineertooteid müüakse kaubamärgi WISA all ja eksporti läheb 95 protsenti toodangust, kusjuures peamine eksportturg on Euroopa, aga nende tooteid leiab ka näiteks Lõuna-Koreast.

2018. aastal oli UPM-Kymmene Otepää puidutööstuse käive 51,2 miljonit ja kasum 9,6 miljonit eurot, see saavutati 265 töötaja tubli panusega. Aga et teha sellist mahtu, vajab ettevõte aastas 235 tuhat tihumeetrit kasepakku – ehk mets kui tooraine andja ja sellega toimuv on võtmeküsimus.

Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduse alustala

Küsimusele, miks on metsa- ja puidutööstus Eesti majanduse üks alustala, vastas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juht Silver Rõõmussaar, et igal riigil ja rahval on omad rikkused. Mõnel on selleks nafta või gaas, teisel väärismetallid. Eesti asub parasvöötmes ja loodusvaradest on meid õnnistatud metsaga. „Puit on meie bioressurss. Puit ja puidu väärindamine on Eesti jaoks olnud ajalooliselt üks olulisemaid tegevusalasid, mis pakkunud tööd ning toonud leiva lauale. Täna võime veendunult ja uhkusega öelda, et Eesti metsa- ja puidutööstus on maailmatasemel. Metsa- ja puidutööstus on üks väheseid suure tööhõivega tööstusharusid maapiirkondades,“ vastas Rõõmussaar ja lisas, et metsandussektori roll on eriti märkimisväärne Kesk- ja Lõuna-Eestis, moodustades vastavalt 20% ja 15% kogu regiooni tööhõivest. „Loomulikult on sektor väga oluline piirkondade ja leibkondade toimetulekusse panustajana ka mujal Eestis. Metsa- ja puidusektoriga on seotud ju 10% kogu Eesti tööhõivest, mis tähendab umbes 60 000 töökohta. Seejuures rõhutan veelkord, et enamik neist asub väljaspool tõmbekeskusi, hoides elu Eesti väikesemates kohtades.“

Ka on metsa- ja puidutööstuse roll ajas kasvanud. „Iseäranis maapiirkondades, kus keskmisest kõrgema sissetuleku teenimiseks palju muid võimalusi pole. Põllumajandus, mis veel mõned kümnendid tagasi taludes ja farmides elu sees hoidis, on tänu efektiivsetele suurtootmistele tänaseks tahaplaanile jäänud, sest automatiseerimine on vähendanud tööjõu vajadust. Ka metsandussektor on viimastel aastakümnetel teinud tohutu arengu, kuid vaatamata tänapäevase kõrgtehnoloogia kasutamisele tööstustes on jätkuvalt vaja ka inimesi. Puidu ja puittoodete väärindamine Eestis loob töökohti ja toob riigile maksutulu. Toormaterjali eksportijast on saanud lisandväärtust ja lahendusi pakkuv partner, keda maailmas hästi teatakse ning kõrgelt hinnatakse. Metsa- ja puidusektor on Eestis üks väheseid sektoreid, mille eksport ületab importi. Ühtlasi on metsa- ja puidusektor olnud traditsiooniliselt Eesti väliskaubanduse üks suurim tasakaalustaja, peegeldades ilmekalt sektori tähtsust Eesti majanduses,“ rääkis ettevõtja.

Eesti metsa- ja puidutööstusel pole põhjust kurta

UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juhi sõnul ei ole metsa- ja puidutööstusel laiemalt vaadates põhjust kurta. „Loomulikult on igal aastal omad eripärad ja täna aknast välja vaadates teeb enim muret erakordselt soe talv. Kalendri kohaselt on kätte jõudnud parim aeg metsamaterjali varumiseks, kuid termomeeter näitab plusskraade, mille tõttu on tööd metsas häiritud,“ sõnas Rõõmussaar.

Põhjusel, et ilmastik on sundinud mitmed masinad seiskama, on löögi alla sattunud eeskätt metsa ülestöötajad. Märkimisväärsed investeeringud masinatesse on tehtud, kuid ilmastikust tulenevalt ei ole võimalik neid töös hoida.

„Kindlasti on oluline märkida, et konkurents välisturgudel muutub aina tihedamaks. Arusaam puidu kui jätkusuutliku tooraine eelistest on ülemaailmselt üha enam levinud. See loob soodsa pinnase rahvusvahelisteks investeeringuteks uutesse tootmisvõimsustesse. Inimeste teadlikkuse kasvu üle saab muidugi üksnes rõõmu tunda,“ lisas ta.

Millised globaalsed trendid mõjutavad täna ja tulevikus Eesti metsa- ja puidutööstust enim? Silver Rõõmussaar kinnitas seda suundumust, et globaalsed trendid toetavad taastuvate ja taaskasutavate materjalide kasutust. „Maailma rahvaarvu jätkuv kasv, uued keskklassi tarbijad tärkava majandusega riikides ja teadliku tarbimise populaariseerimine loovad järgmistel aastakümnetel märkimisväärset uut nõudlust. Siinkohal on oluline küsida, kas soovime Eestis olla pakkujad selle nõudluse täitmiseks? Tänu metsa- ja puidutööstusele on võimalik asendada mitmed naftapõhised ja muud taastumatud materjalid taastuvatega. Isegi juhul, kui asendamine pole võimalik täies ulatuses, aitab puidu suurem kasutamine taastumatuid ja keskkonda reostavaid materjale tarbida mõistlikumalt. Usun, et näeme juba lähikümnendil täiesti uut tüüpi tooteid ja ehk ka teenuseid, mille aluseks on puit,“ selgitas ta ja rõhutas, et kõigi nende trendide aluseks on säästev metsandus. „Eesti metsandus on säästev ja jätkusuutlik, meie raiemahud on väiksemad kui aastane metsade juurdekasv!“

ÜKS KÜSIMUS:

Millised on suurimad metsandusega seotud müüdid ühiskonnas?

Müüte levib ühiskonnas palju. Üks levinud müüt on, et mets saab otsa. Teine, et metsloomad jäävad teedel autode ette seetõttu, kuna neil pole kuskil elada. Usun, et enamik inimesi siiski mõistab taoliste müütide kuulumist huumori valdkonda. Vaadates ringi sotsiaalmeedias ja lugedes peavoolumeediat, jääb silma äärmuslik enesekesksus. Metsast ja selle majandamisest räägivad ning seda kommenteerivad sageli inimesed, kelle seos metsaga lõpeb tihti seal, kus matkaraja laudtee.

Lihtne on viriseda ja näpuga näidata mõne langi või väljaveotee suunas, hoomamata suuremat tausta ning mõju, mida metsandussektor omab. Paljud inimesed ei mõtle, kui suurt keskkonnareostust on põhjustanud meie seljas olevate rõivaste valmistamine, nutitelefoni tootmine, oma andmete pilves hoidmine või meie tänane toasoe. Raielank on pea ainuks koht, kus Eesti inimene oma tarbimise jalajälge näeb.

Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juht

Odav Vene toode teeb turuolukorra keeruliseks

Euroopa vineeritootjatele oli 2019. aasta turgude seisukohast keeruline. „Turgude jahenemine jättis kindlasti oma jälje. Samuti kasvav konkurents peamiselt Venemaa päritolu toodete näol. Teiste hulgas langes madalseisu ka UPM-Kymmene vineeritootmise ärisuuna jaoks väga oluline transpordisektor. Lisaks tihedale konkurentsile vähenes ka nõudlus,“ loetles ettevõtja turul toimunud negatiivseid tegureid.

Vaade UPM-Kymmene Otepää vineeritehasele.
Autor: UPM-Kymmene

Samas võib UPM-Kymmene Otepää lõppenud aastaga siiski rahule jääda. „Tehas eksportis rohkem kui 95% oma toodangust ja meid on positiivselt mõjutanud mitmed globaalsed trendid. Üheks neist on diiselkütuse keskkonnasõbralikuma alternatiivina kasutatava veeldatud gaasi ehk LNG meretransport. Veeldatud maagaasi hoitakse transportimisel temperatuuril -163 kraadi ja oma omadustest tulenevalt on gaasireservuaaride ehitamisel kõige sobivamaks materjaliks kasevineer. Lõuna-Koreas valmivate tankerite kasutusiga on 30-40 aastat. Süsinik, mille Eestis kasvanud kaskedest tootesse lukustame, säilib neis kogu laeva eluea. Tehaseid, kes on sertifitseeritud sellist vineeri tootma, on maailmas üksikuid. Uhke on öelda, et UPM-Kymmene Otepää on üks neist,“ tõi Rõõmussaar välja positiivse.

Sektor saab pakkuda reaalseid lahendusi

Puidusektor on üks väheseid sektoreid, kes suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse. Kliimasoojenemine ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud kõnetavad mõistetavalt paljusid. „Debatt on aktiivne, kuid sageli lõpeb jutt üksnes probleemi olemasolu tõdemisega. Paremal juhul tuuakse välja seosed CO2 heite ja kliimasoojenemise vahel. Väidan, et metsa- ja puidusektor on läinud teemaga märksa enam süvitsi,“ võttis ettevõtja üles hetkel väga aktuaalse teema.

Otepää vineeritehas.
Autor: UPM-Kymmene

„Teadlaste sõnul on inimkonnal veel võimalus viimasel sajandil tehtud vigasid parandada ja pidurdada planeet Maa soojenemine. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kellel on kliimaprobleemidele pakkuda reaalseid lahendusi. Nimelt on metsal asendamatu roll süsinikuringes. Puit seob kasvades süsinikku ja eriti tõhusalt seovad puud õhust süsihappegaasi kasvuperioodil. Teisisõnu seovad õhust aktiivselt süsinikku just noored kasvavad puud. Seega on metsa vaja majandada. Juhul, kui suudame toota veel pika kasutusaega puittooteid nagu majad või mööbel, hoiame süsinikku seotud veelgi pikema aja jooksul. Samuti omab keskkonnale suurt positiivset mõju see, kui asendame fossiilsetest materjalidest pärit tooted puidupõhistega. Juhul, kui jätame metsad majandamata ja küpsed metsad uuendamata, eraldub CO2 metsas kõdunevatest puutüvedest ning positiivset mõju kliimasoojenemise takistamiseks ei ilmne. Seejuures on oluline rõhutada, et puidutööstus üksi pole võluvits. Vajalik on ka laiem tarbimise ja CO2 heitme vähendamine,“ selgitas Silver Rõõmussaar.

Mõistlik kompromiss on võimalik

Kommenteerides, mida võib metsa- ja puidusektor oodata alanud 2020. aastalt, rõhutas Rõõmussaar, et alanud aastal metsanduse arengukava (MAK) protsessis tehtavad otsused mõjutavad metsa- ja puidutööstust, kuid laiemalt kogu riiki ning ühiskonda kogu järgneva kümnendi. „MAK protsess on laiapõhjaline, kaasatud on suur hulk spetsialiste ning huvigruppe, lisaks riik ja ülikoolid. Loodame, et mõistlik kompromiss, mis võtab arvesse kliima ja elurikkuse, kuid samas ka sotsiaalmajanduslikud mõjud on reaalne,“ kommenteeris ta.

Küsimusele, millised on UPM-Kymmene arenguplaanid vastas ettevõtja, et nad jälgivad huviga metsanduse arengukava protsessi ja sellest sõltuvalt ollakse edasiste tegevuste osas äraootaval seisukohal. „Suuremateks arendusteks ja võimalikeks investeeringuteks vajame kindlust metsanduspoliitika ja tooraine osas,“ ütles Rõõmussaar.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736