Keskkonnaagentuur kutsub üles loodusvaatlusi tegema

Eriolukorra ajal soovitatakse palju looduses ringi liikuda ja teistest inimestest eemale hoida. See on aga suurepärane võimalus loodusvaatlusi tehes huvitavaid tegevusi vajalikega ühendada, sest vabatahtlike poolt tehtud vaatlused on looduse seires väga olulised. Abiks on igasugused loodusvaatlused, kuid varakevadel ootame eriti oravate vaatluste informatsiooni.

Praegu on hea aeg oravate jälgimiseks.  Foto: Pixabay

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on looduses käimine paljude inimeste meelistegevus, ent tasub ka päriselt kohal olla ja loodust märgata. Eriti varakevadel kui loodus tärkama hakkab ja praegu riigis kehtestatud eriolukorra ajal on mitmed loodus- ning spordirajad muutunud tohutult populaarseteks.

Enamasti ei teadvustata aga seda, et tegelikult on igasugune looduse või loomade märkamine samal ajal ka looduse vaatlemine, millel võib olla vägagi praktiline kasu. Küsimus on selle informatsiooni kätte saamises ja süstematiseerimises.

"Iga looduses huvitunult ja lahtiste silmadega ringi käiv inimene Keskkonnaagentuuri jaoks justkui keskkonnainfot koguv sensor ja selle informatsiooni koondamiseks oleme loonud Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) ja vastava rakenduse," lausus Ala.

Loodusvaatluste tegemiseks ei pea minema alati sügavale metsa või rappa – "Loodusvaatlustega võib alustada isegi oma koduaknast või -aiast ning sellest on eluslooduse seires rohkem kasu, kui esialgu arvata võiks,“ rääkis Keskkonnaagentuuri imetajate atlase projekti koordinaator Triin Edovald.

"Näiteks praegu on hea aeg oravate jälgimiseks, aga ilmaolude kevadisemaks muutudes saab uue stardi ka kahepaiksete vabatahtlik seire. Samas on vaatlused vajalikud igal ajal, olgu vaadeldavaks siis orav, kits või toonekurg, keda looduses tihti kohata võib," ütles Edovald.

Kuigi orav on väga levinud loom ja Loodusvaatluste andmebaasi ning e-elurikkuse andmekogusse on perioodist 2000-2020 veebruar kantud ligi 750 orava vaatlust, ei kata vaatlused Edovaldi sõnul kogu riiki. "Näiteks Hiiumaalt ja Järvamaalt on vähe vaatlusandmeid," lisas ta.

"Orava tunneb iga inimene lihtsasti ära ja me usume, et loom on levinud ühtlaselt üle Eesti, kuid selle kinnitamiseks vajame me vabatahlike vaatlejate abi, sest meie teadmised orava leviku kohta ei ole nii täielikud kui võiks," ütles Edovald.

"Inimesed käivad praegu palju jalutamas ja seda kogu perega. Samal ajal on oravatel jooksuaeg, mistõttu on loomad aktiivsed ja hästi nähtaval. Lisaks on orav metsloom, keda võib kohata ka linnaparkides ja koduaias ning nende vaatlemine on lihtne. Seega oleks praegu hea aeg just oravate vaatlemisega loodusvaatluste andmebaasi sisestamise rakendust tundma õppida ja teha oma esimene loodusvaatlus," lisas Edovald.

"Orava vaatluse ülestähendamiseks piisab ka sellest, kui leitakse orava poolt näritud käbi, pähkel või muu tegevusjälg,“ selgitas Edovald. "Et vaatlusest kasu oleks, tuleb see sisestada loodusvaatluste andmebaasi ja selleks ei pea isegi kodust välja minema," märkis ta.

Alates 2019. aastast käivad Keskkonnaagentuuris tööd Eesti imetajate atlase koostamisel, mille eesmärgiks on kaardistada kõikide meil vabalt elavate imetajaliikide levik perioodil 2000-2022. Riiklik seire ja vabatahtlike poolt esitatavad andmed annavad kokku lõpuks terviklikuma ülevaate liikide levikust, arvukusest ja rändliikide puhul ka nende ilmumisest.

Kes soovib vabatahtliku seirega kursis olla, saab liituda Facebookis grupiga „Vabatahtlik seire“ või anda endast märku Keskkonnaagentuuri kodulehel.

Teostatud loodusvaatlusi saab sisestada kas veebilehel või tasuta nutitelefoni äpis.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150