Soe talv ja viirus lörtsivad puidutööstuse äri

Liiga soe ilm ja märg pinnas ei lase teha metsatöid.  Foto: Andras Kralla

Metsatööde tegemiseks halb ilm on teinud metsameeste ja saeveskite pidajate elu raskeks. Lisaks tuleb nüüd otsa vaadata majanduskriisi mõjudele.

"Mõjutab positiivselt – ei ole midagi teinud," naeris AP Metsatööd OÜ juht Magnus Pukk küsimuse peale, kuidas on soe talv tema ettevõtet mõjutanud. "Praegu on mets vee all. Mehed istuvad kõik kodus ja ootavad ilmaimet."

Puki sõnul on metsatööd juba oktoobri keskpaigast sisuliselt seisnud. Tema sõnul näitab viimaste aastate kogemus, et metsale saabki nüüd ligi pigem suvel. "Vanasti talumees kraapis suvel põldu, et süüa saada, ja talvel kõpitses metsas, et küttepuid saada. Sealt see mulje vast on jäänud inimestele," rääkis ta.

Tuleb püksirihma pingutada

Metsagrupp OÜ juht Urmas Rahnel tõdes, et ilmaolud on nende jaoks probleem. "Peab vaatama, kuidas vana rasva pealt raske aeg üle elada. Ei taha ju metsa ja maad ära lõhkuda, sellepärast peab väga valima kohti, kus tööd teha saab. Ega neid nii väga polegi," märkis ta.

Puidutööstuse Forsten OÜ juhatuse esimees Sven Andrek märkis, et nemad ostavad tooraine sisse Venemaalt, aga ka seal on Eestiga võrreldav talv olnud. "Midagi hõisata pole. Varusid väga veskitel pole, läheb keeruliseks. Täna on metsa väljavedu veel raskem," tõdes ta.

Andreki sõnul on probleem selles, et tavapäraselt varuvad saeveskid juba talvel ette suvist toormaterjali. Neid varusid pole võimalik kiirkorras järgi teha. Arvestama peab ka kevadise raierahuga, mis mullu kestis riigimetsas 15. aprillist 15. juunini. Samuti võtab metsa kuivamine omajagu aega. "Mõned langid ongi sellised, kuhu ei saa plusskraadiga üldse ligi, ainult korraliku miinusega," märkis Andrek.

Löök finantside pihta

Anonüümseks jääda soovinud Lõuna-Eesti metsafirma juhatuse liige märkis Äripäevale samuti, et ligipääs metsale on väga keeruline. "Talv, või õigemini selle puudumine mõjutab. Kui töömaa pole lähedal riigiteedele, mis kannatavad massipiirangut, siis polegi midagi lõigata," tõdes ta.

Ettevõtte finantsolukord on tema sõnul raske. "Loomulikult oleme kõvasti kahjumis. 1. jaanuarist alates on käibest miljon puudu. Eelmine aasta oli esimese kvartali käive 2,5 miljonit," tunnistas ta.

Ettevõtja sõnul töötab nende firma tavapäraselt metsa üles jaanuarist märtsi lõpuni, sel aastal on aga plaanid segi paisatud. Midagi helget ei paista ka lähikuudest. "Kevadperiood on teede lagunemise aeg. Siis tuleb RMK-l linnurahu," rääkis ta. Metsatöödega saab uuesti pihta hakata alles juuni keskel.

Ettevõtja sõnul tegeletakse nüüd olude sunnil muude töödega, mida muidu pole aega teha. "Teeme kuivendustöid, süvendame kraave, laseme eelvoolud lahti. Vett on nii tohutult. Teid väga ei ehita, sest on massipiirangud. See on imelik, et kõik tahavad minna metsa seenele, aga kui tahad vallalt luba (tee ehitamiseks – toim), siis ei saa," märkis ta.

Kahekordne hoop

Ettevõtja märkis, et lähimatel kuudel satub löögi alla kogu puidutööstuse väärtusahel. "Oletame, et Imaveres on kaks aastat vana saeliin, mille komponendid tulevad Hiinast. Kui ei tule, siis ei saa saeveskit saata korralisse remonti, mis tavaliselt tehakse augustikuus," tõi ta välja.

Samuti märkis ettevõtja, et Hiina on oluline sihtturg Eesti puidutööstusele, kes valmistab sealsete kaupade eksportimiseks vajalikke karpe, kaste jm.

"Puit, kartong, papp on Hiinale vajalikud. Nüüd ei ekspordi ta mitte midagi, majandus on suures osas seisma jäänud. Siis kui oli SARS, oli Hiina majandus 2,5 korda väiksem, nüüd on nad maailma tehas. Tarneahel katkeb, kui saeveski ei saa tehniliselt töötada või vahelaod ei võta materjali, et seda edasi müüa," tõdes ta.

Ettevõtja sõnul on kõik halvad stsenaariumid ühele ajale langenud. "Kui räägime tarneahela katkest, millele lisanduvad ilmaolud, siis see ei ole likviidne. Kindlasti kõigil on püsikulud, liisingud, laenu tagasimakse graafikud. Ei tea, mis saab. Polegi vaja väga mõelda, manatark olla – ilmselt saab paljudel, ka meil, probleeme olema," tõdes ta.

Erafirmade meelest naudib RMK soodsaid erandeid

AP Metsatööd OÜ juht Magnus Pukk ütles, et Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on halbade ilmaolude korral erafirmadega võrreldes mitu eelist.

"RMK-l on see pluss, et neil on suured massiivid, kuhu on infra sisse ehitatud – metsateed. Kui eraettevõte küsib teeluba, saadetakse pikalt," rääkis ta. Pukk tõdes, et iga kinnistuni rasketehnikat kannatava tee ehitamine ongi ebareaalne, arvestades Eesti elanike arvu ja majanduslikku seisu. "Siis peaks suure kullapaja leidma," nentis ta.

Sarnaselt Pukiga nägi ka Metsagrupp OÜ juht Urmas Rahnel RMK-l eeliseid. "Kui metsas veel saabki kuidagi raiutud, siis pärast mööda kruusateid ei saa ära tuua, sest need ei kannata autovedu. RMK-l on lihtsam – saavad rohkem raielankidega mängida, milist võtta."

Ka Lõuna-Eesti metsaettevõtja tõdes, et RMK-l on erafirmade ees hulk eeliseid. "Neil on nii, et kui vaja materjal ära tuua, siis ehitavad metsa kruusatee, ükskõik kui palju see maksumaksjale maksma läheb," sõnas mees. Samas saavad neid teid tema sõnul ka erafirmad kasutada, kui RMKga kokkuleppele jõuda. "RMK kasutab ka eraomanike teid. Nad võivad pärast roopaid siluma võtta ei tea kui palju tehnikat, seal jälle raha ei loeta. Tõmmatakse siledaks," rääkis mees.

Pukk tõdes, et RMK jaoks on mets n-ö nulliga käes, samas kui ettevõtja peab selle välja ostma.

Lõuna-Eesti ettevõtja sõnul on paljud ettevõtjad RMK alhankijad, sest riigifirmal endal masinaparki pole. "See on selline sümbioos. Ei saa vastandada ega nimetada ka äripartneriks," kirjeldas ta.

Ettevõtja hinnangul tuleks RMK-l nüüd olla paindlik ka sõlmitud lepingute osas. "Lepingute koefitsiente saab muuta. Kui RMK juurde ei maksa, siis tõenäoliselt töövõtja satub makseraskustesse ja pankrotistub. Aga kui RMK laseb kõik üle, siis järgmisel hankel polegi pakkujaid," tõdes ta.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79