Jaano Haidla: Graanulitooret ei saa metsast välja

OÜ Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla ütleb, et mida tervemaid metsi raiutakse, seda vähem pelletitehaste laoplatsile toorainet jagub.

OÜ Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla.  Foto: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix

Graanul Investi Imavere pelletitehase aastane puiduvajadus küünib 600 000 tihumeetrini ehk tehas on valmis tarbima kuus 50 000 tm puitu, pluss puistematerjalina tulev tooraine. Sama suure tootmismahuga tehas on Osulas, väiksemad töötavad Ebaveres ja Helmes, nende toodang küünib 1,1 tonni aastas, selleks vajatakse 2,8 mln tm puitu. Siiski võiks Graanul Investi Eesti üksuste tootmisvõimsus tehniliselt olla kuni 1,6 miljonit tonni aastas, aga selleks vajaks ettevõtte 3,5 mln tm puitu aastas. Sellist kogus pole veel kunagi kätte saadud, reservis on veel umbes 15% ning eelkõige just toorainepuuduse tõttu. Küll aga suurenes graanulitootmise maht eelmisel aastal tunamullusega võrreldes rohkem kui veerandi võrra.

LOE LISAKS:

Ulvar Kaubi: Ees ootab küttepuidu defitsiit

Saepalgi ja kasepaku saab metsas välja, teised sortimendid ootavad kevadet

OÜ Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla ütleb, et mida tervemaid metsi raiutakse, seda vähem pelletitehaste laoplatsile toorainet jagub. Ja kuna tänavu talvel on metsa raiutud peamiselt kuivadest kohtadest, kuhu ligipääs parem, siis tuleb sealt enamasti ikka puit, mis on terve, millel on haiget ehk siis küttepuu osa vähem ning eks seetõttu tuleb ka graanulitootmisele toorainet vähem. Pealegi veetakse lagunevate teede tõttu metsast praegu välja esmajärjekorras ikkagi kvaliteetsem osa lõigatud puidust – saepalk ja vineeripakk – enne, kui see sinetama jõuab minna.

„Meie osa juba lõigatud puidust on praegu peamiselt veel metsa all ja loodame, et selle väljatulek metsast hakkab kevade poole, kui ilmad kuivemad, teed tahenevad ja metsas annab jälle transpordiga liikuda,” märgib Jaano Haidla. „Kuna eraomanike metsad on valdavalt kehvematel maadel, võrreldes riigimetsadega, siis on ka neile ligipääsetavus kehvem ning selle kõige tulemusel on riigimetsa panus meie tooraineportfellis kasvanud tänavu vähemalt 5% eelnevaga võrreldes.”

Arvestust toorainetarnete üle peetakse Graanul Investis kvartali kaupa, aga juba praegu võib Haidla sõnul öelda, et jah – vajakajäämisi lepingute täitmises ja plaanides on.

„Pikendame seda vaadet siis poolele aastale, sest saame ju aru, et ilmastikutingimused on sellised nagu nad on,” nendib ta. „Graanulitootmises sel aastal suurt kasvu ei tule, pigem võib teemaks tõusta kahanemine. Majandusolukord on ümberringi väga eriline – talv on soe, energiat tarbitakse tavalisest vähem, puitu ei saa metsast kätte ja nüüd see viiruse levik ka veel.”

Juba sügisest saati suhteliselt stabiliseerunud puidu hinda, sh küttepuidu hinda peab Haidla müüjale praegu keskmiseks. Ta leiab, et puiduturu tänavuste hindadega tuleb hakata harjuma, sest see, mis toimus aasta-poolteist tagasi, oli n-ö turu tippude haaramine, viie-kümne aasta pikkuse aja keskmisi hindu vaadates aga on praegune tase üsna normaalne, veidi kõrgem viie viimase aasta keskmisest.

Tööstus ootab poliitilist kindlameelsust

Esimesed graanulipuidu konkurendid on kõik energiatootjad, kelle valduses on puiduhakkel töötavad koostootmisjaamad. No ja loomulikult ka kõik need, kes kodus oma elamist puiduga kütavad. Võimalik, et peagi ka Narva elektritootmine. Kuigi viimasest Jaano Haidla esialgu teab mis suurt konkurenti ei näe, kuna usub, et kui see käivitubki, siis valdava osa vajalikust puidukogusest peaks elektrijaamad hankima ikka lähiregioonist, raadiusega ütleme kuni Rakvereni. Sinnakanti aga ühtegi graanulitehast ei jää.

Praegu on mõnevõrra lihtsam hankida toorainet Lõuna-Eestis asuvatesse graanulitehastesse, sest seal on lähedal ka Läti puit.

„Lätis on raieintensiivsus Eesti praegusest tasemest kõrgem, kuna seal saab riik aru ühiskonna ja majanduse vajadusest kriisi vältida ning näeb, et ainukene riiklik ressurss, mida annab välismõjudeta väärindada on mets,” räägib Jaano Haidla. „Nii on Läti suurendanud ajutiselt riiklikke raieid, et läbi puidutööstuse hoida majandust ja läbi selle kogu ühiskonda üleval. Selline vaade võiks olla ka Eesti poliitikutel. Tuleks aru saada, et teatud oludes, vaatamata sellele, millist värvi on ujuja müts, tuleb hoolitseda, et ujuja ära ei upuks.”

Ehk siis Haidla hinnangul peaks ühiskonnas teatud vajaduste rakendamise ja tegevuste ettevõtmise osas valitsema üksmeel – hiljem võib siis juba diskuteerida, millist värvi see ujuja müts siis õigupoolest oli või milline see olla võiks.

„Meie metsanduses ei ole midagi pahasti. Küsimus on selles, kas võiks olla veel paremini. Kui me selle üle arutleme, siis see on igati positiivne,” leiab ta. „Sättida esikohale äärmuslik looduskaitse, arvestamata, kas laual enam üldse süüa on, oleks väga vale lähenemine. Ega üksi puidutööstus kannata, kannatab terve ühiskond.”

Haidla kinnitab, et kui tarnemaht on tehasele vastuvõetav, ollakse valmis sõlmima kuni viie aasta pikkuseid fikseeritud hinnaga hankepinguid.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150