Saepalgi ja kasepaku saab metsas välja, teised sortimendid ootavad kevadet

Tänavu teostatakse metsaraiet eelkõige kuivemates kohtades, kust tuleb valdavalt väärtuslik palk, aga mitte küttepuitu, mistõttu suurimad toormepuuduses kannatajad on kõige odavama puidu ostjad.

Raielank Harjumaal.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Lankide valik sõltuvalt ilmaoludest mõjutab tänavu puiduturule jõudvat sortimentide jaotust ning ongi välja kujunenud olukord, kus palki on raiutud n-ö normi piires või isegi plaanitust rohkem, kuna nn palgimetsa kasvukohtadel on metsaalune kuivem ja masinad pääsevad seal liikuma. Kütte- ja paberipuu osas on seis keerulisem, sest need sortimendid kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades, kuhu raskel tehnikal praegu asja pole. Kohapealne puiduturg sõltub seega suuresti sellest, millal soojaks läheb. Kõige ohtlikum on aasta läbi kestev „kehv suusailm”.

Norra kroon odavneb, logistika kallineb

Mitmete puidutööstusettevõtete juhatuses olev Virko Lepmets on loomulikult kursis, et metsad on märjad ja puitu tuleb sealt tänavu vähem kui viimastel aastatel ning ütleb, et tänu tarnijatele pakutavale korralikule hinnale on tooraine hankimisega siiani läinud küllaltki hästi.

„Ma ütleks isegi, et üllatavalt hästi, arvestades praegust olukorda. Oleme hoidnud head hinda ja tänu sellele oleme saanud, mis meil vaja. Aga ega see on pidev võitlus,” nendib Lepmets. „Erasektoris on raied kindlasti ära kukkunud, sest mõistlik metsaomanik kehvapoolsete hindade ajal ei raiu. Teine põhjus on see, et ega praegu väga ei saagi metsa raiuma minna ja ka puitu välja vedada ei saa. RMK on see, kes stabiliseerib puidutööstuse olukorda.”

Virko Lepmetsa erinevad ettevõtted kasutavad ka erinevat toorainet – Reopalu saeveski saeb kuuske ja lisaks ka kaske, Sakala saeveski männipalki, järeltöötlusfirmad ostavad komponenditehastelt sisse sõrmjätkatud materjali. Viimased on Lepmetsa sõnul Eestis kõvasti investeerinud ja nende toodangut on pakkumises palju.

Samas võivad paljud saeveskid juba ikka ka tooraine puuduse all kannatada. Palju sõltub tema hinnangul õigetest otsustest, millal varutava tooraine hinda hoida, millal seda tõsta.

Küll aga on majanduslanguse mõjud suurel turul juba tunda, nendib Virko Lepmets, märkides, et näiteks aasta alguses 10% kukkunud Norra kroon mõjutab päris kõvasti eesti tootjaid, kes sinna oma toodangut, näiteks liiste või lenge või midagi muud müüvad.

„Üheski tootes ei ole kümneprotsendilist marginaali, mida maha n-ö kanda. Teine teema, mis on ka tekkinud viimastel kuudel, on konteinerite saadavus ja nende hinnad Hiina ja USA suunal,” kirjeldab Lepmets. „Hinnad on kasvanud seetõttu, et sealtpoolt siia saadetavad kaubamahud on vähenenud ja nii pole ka konteinereid, milles meie kaupu sinnapoole saata. See ei puuduta niivõrd tootmist, aga logistika kallineb.”

Põhjamaade majaturg keeruline

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil märgib, et puidu hind on sel aastal peamiselt sae- ja höövelmaterjali kasutavatele tehasemajade tootjatele olnud mõistlik. Põhjus on peamiselt selles, et Euroopa puiduturul ületas möödunud aastal pakkumine nõudlust ning see on hoidnud puidu hinnad tööstusele stabiilsed.

LOE LISAKS:

Lauri Kivil: Saastajad kujundavad meie valikuid

Martin Talts: Eesti puitmajatehased eriolukorras

„Arvestades asjaolu, et puiduturg on globaalne ning ka Läänemere regioonis on puidu kaubavahetus riikide vahel võrdlemisi aktiivne, on võimalik puidu impordiga tasandada meie sektorile ka neid perioode, kui kodumaa metsadest ilmastiku tingimusel puidu varumine osutub keerukaks,” räägib Kivil. „Puitmajasektori omapära on see, et kasutame üldisest raiemahust pigem tagasihoidliku osa. Sellepärast on sektor oma vajalikud puidu kogused alati kenasti ka tarnijatelt kätte saanud, kuigi lõppev sügis-talv oli ilmastiku osas erandlik ning raiete tegemine metsandussektoris raskendatud,“ lisab Kivil

Tehasemajade tootjaid mõjutab Lauri Kivili sõnul praegu ennekõike see, mis toimub meie sihtturgudel. „Eelmisel aastal oli Eesti puitmajatootjate eksportkäive 415 miljonit eurot, mis tähendas 5,2 % suurust kasvu. Üldise kasvuna pole see paha, aga meie põhiturud, Norra ja Rootsi, kuhu läheb pool meie ekspordist, on jäänud seisma. Kasv tuli peamiselt Saksamaalt ja Soomest. Sektorile oli aasta pigem väljakutsete rohke ja on hästi, et mahud ei ole kukkunud.”

Ta tunnistab, et probleem Norra ja Rootsi krooni langusega seoses ei ole ka praeguseks lahenenud ja mõjutab tootjaid endiselt väga negatiivselt.

„Kui meie töötame ja toodame eurodes, aga lepingud on sõlmitud sihtriigi valuutas ehk kroonides, siis krooni odavnemine lepingu täitmise perioodi jooksul mõjutab otseselt ettevõtete kasumit. Samuti tundub kliendile, et muutume nende jaoks justkui kallimaks,“ kirjeldab Kivil. „Võtame näiteks Norra krooni, mis on viimase kahe kuuga odavnenud ligi 15%. Kui näiteks Norra eraklient võrdleb eesti majatehase 200 tuhande eurost puhkemaja komplekti, siis jaanuaris oleks ta selle saanud vähem kui kahe miljoni Norra krooni eest, aga praegu peaks ta oma palgast investeerima juba enam kui 2,2 miljonit krooni, mis ilmselgelt tundub hinnakasvuna.“

Ka koroona viiruse levik mõjutab puitmajasektorit, sest firmade juhid peavad läbirääkimisteks ja lepingute sõlmimiseks pidevalt üsna palju reisima ja ühise laua ümber istuma. Meie majatootjate praktika on siiani olnud selline, et majad pannakse kohapeal ka oma meeskonnaga püsti ja ka see eeldab n-ö inimeste liigutamist. Kui viiruse levik hakkab mõjutama meie kaupade ja inimeste liikumist, siis muudab see sektori olukorda märkimisväärselt keerulisemaks.

„Kindlasti mõjutab meie sektorit väga tugevalt ka üldine ühiskondlik kindlustunne,“ nendib Kivil. „Puitmajasektori käekäik sõltub otseselt ühiskonna stabiilsusest, kuna sektori valmistatud tooted eeldavad klientidelt pikaajalist planeerimist, tugevat finantsvõimekust ning teadmist, et lähitulevik on stabiilne“.

Ta lisab, et kuna ettevõtluses loodud väärtus hoiab töös kogu riiki, on oluline, et nii poliitikakujundajad, tööandjad kui töötajad otsiks ühiselt lahendusi, kuidas viiruse mõju ja potentsiaalne majanduslangus oleks ettevõtlusele ja majandusele võimalikult väike.

LOE LISAKS:

Jaano Haidla: Graanulitooret ei saa metsast välja

Ulvar Kaubi: Ees ootab küttepuidu defitsiit

TASUB TEADA

Puidutööstus andis toodangus mulle veidi järele

Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2019. aastal üle 2,3 mld euro, mis on 1% väiksem võrreldes 2018. aasta sama perioodiga.

Puidupõhiste toodete import moodustas 761 mln eurot, mis on sama võrreldes 2018. aasta sama perioodiga. Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk oli eelmise aastaga võrreldes 1% väiksem, 1,6 mld eurot.

Oluline ekspordi väärtuse kasv võrreldes üle-eelmise aasta sama ajaga toimus vineeri (31%), tselluloosi (66%) ning puitlaastude- ja pilbaste (17%) ekspordis.

Puittoodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal – 37%. Suurima osa sellest moodustab kuuse ja männi saematerjal. Imporditud saematerjalist toodi 2019. aastal mahuliselt 54% Venemaalt, 25% Soomest ja 13% Lätist.

Puidutööstus andis toodangus mullu veidi järele.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150