Allan Sims: valminud on SMI ülevaade ja 2019. aasta raiemahtude esialgne plaan

Täna tutvustas Keskkonnaagentuur statistilise metsa inventeerimise (SMI) värskeid andmed Eesti metsavaru kohta ning tegi teatavaks 2019. aasta raiemahu eksperdihinnangu.

Metsade statistiline inventeerimine.  Foto: Keskkonnaagentuur

Allan Sims andis videopressikonverentsil ülevaate, mida kujutab endast SMI ehk statistiline metsainventuur. „Statistiline metsainventuur (SMI) on statistiline valikuuring, mille käigus mõõdetakse ühtlaselt üle-eestiliselt paigutatud proovitükke. Matemaatilise statistika meetoditega arvutatakse välja, milline peab olema proovitükkide minimaalne hulk, et saada ülevaade metsamaa pindalast 1,5% täpsusega ja metsade tagavarast 5% täpsusega. Pindala hinnangu andmiseks tuleb teha vähemalt 4000 proovitükki ning tagavara hinnangu jaoks on vaja lisaks vähemalt 1000 proovitükil mõõta ka puud,“ selgitas Sims.

Ta lisas, et statistiliste meetoditega saadud tulemuste puhul ei eeldata, et tegemist on absoluutarvudega. „Tegemist on hinnanguga, millele arvutatakse välja ka hinnangu 95% tõenäosus.“

Mets on jätkuvalt alles

„Metsamaa pindala on täna avaldatud SMI alusel 2,33 miljonit hektarit. Metsaga metsamaa pindala oli meil 2019. aastal 2 142 000 hektarit. Riik haldab sellest 51,2 protsenti. Metsade tagavara on meil 481,4 miljonit tihumeetrit. Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli 2019. aastal 14,1%. Metsade juurdekasv on 16,4 miljonit tihumeetrit,“ loetles näitajaid Sims.

Sims täiendas, et kui range kaitse all on meil 14,1% metsi, siis kokku on kaitstavaid metsi 25,4%. „Pindala järgi saab öelda, et rangelt kaitstavaid metsi on meil 328,8 tuhat hektarit ja muid kaitse all olevaid metsi laiub 264 tuhandel hektaril. 75% on meil tulundusmetsad, kus on ka muidugi omad piirangud majandamisel. Neid on meil veidi alla 2 miljonit hektari.“

LOE LISAKS:

Mati Valgepea: aastaraamatusse „Mets“ tasub süveneda

Metsamaal on pindala järgi enam okaspuid - 50,1%. Kõige enam kasvab okaspuudest Eestis mändi (31%) ja kuuske (19%). Lehtpuudest on levinumad kaasikud. Väiksemas mahus saab veel välja tuua halli lepa, haava ja sanglepa.

Metsades on ka surnud puitu ja selle osakaal on aastatega kasvanud, viimastel aastakümnetel lausa kahekordistunud. Kuuskedel on lamapuidu osas suurem osakaal, männil väiksem.

Väike kasv raiemahus

Raiemaht on muidugi teema, mis pakub kõneainet ka mitte metsaga seotud inimestele. „ 2018. aastal raiuti Eesti metsades SMI järgi 12,74 miljonit tihumeetrit, mis sisaldab nii küpset metsa, kui ka surnud puid. See on veidi kasvanud võrreldes 2017. aastaga, kus raiemahuks saadi 12,5 miljonit tihumeetrit. 2019. aastaks on planeeritud raiemahuks eksperthinnangu järgi 11,3 miljonit tihumeetrit,“ rääkis Sims ja selgitas, et eksperthinnang on saadud satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlusega lageraieteatistega.

Palju kasvab metsa ja palju seda raiutakse.  Foto: Keskkonnaagentuur

TASUB TEADA

Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbi viidav statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine.

Uuri lisa Keskkonnaagentuuri lehelt.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150