Mati Valgepea: aastaraamatusse „Mets“ tasub süveneda

Täna tutvustas Keskkonnaagentuur vastvalminud aastaraamatut „Mets“. Selle üks koostajatest Mati Valgepea pani videopressikonverentsi kuulajatele südamele, et raamatut loetaks süvenenult ja jälgitaks ka selgitavaid tekste.

Mati Valgepea: aastaraamatusse „Mets“ tasub süveneda.  Foto: Videopressikonverentsi kuvatõmmis

„Selgitavad tekstid peatükkide alguses on olulised, need annavad võtme, kuidas andmed on saadud ja kuidas neid andmeid kasutada, ehk neid tasub hoolega tähele panna. Uuri, kust need andmed pärit on, millised on andmed ja milline on nende andmete kvaliteet ning kus ja milleks neid kasutada,“ selgitas Valgepea ja lisas, et kui lugejatel tekib sügavam huvi millegi vastu, siis pöördugu ta algallika poole.

Esimene aastaraamat „Mets“ ilmus 25 aastat tagasi. „Selle raamatu avaldamise eesmärk on olla esmane infoallikas, mis koondab endasse metsanduse põhiinfo ja põhistatistika. Sealt leiab infot nii metsa pindala, koosluse, metsa seisundi kui raiemahtude kohta. Ka saab teada metsade omanike statistika ning selle, kuidas metsi kasutatakse ja majandatakse. Loomulikult leiab infot kaitsealuste metsade kohta. Samuti on võimalik aastaraamatust leida teavet jahinduse kohta,“ tutvustas vastvalminud kogumikku Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna juhtivspetsialist Mati Valgepea. Ta rääkis seejärel lahti mõned peatükid raamatust, millele tasuks enam tähelepanu pöörata.

LOE LISAKS:

Allan Sims: valminud on SMI ülevaade ja 2019. aasta raiemahtude esialgne plaan

„Majanduspeatükist leiab infot puidu kui energiaallika kasutamise osas. Üsna detailselt on lahti kirjutatud see, kui palju on hõivatud inimesi metsandussektoris töötamisega. Ligikaudu 10% saab oma sissetuleku metsast, siin on siis lisaks ka kaasnevad sektorid, näiteks loodusturism. Loomulikult käsitleb see peatükk ka metsandustoetuste infot. Ja muidugi leiab sellest peatükist ka kõik olulise meie suurima metsamajandaja RMK tegevuse kohta,“ rääkis Valgepea. Ta soovitas uurida ka seda, kuidas me Eestis puitu kasutame ja väärindame, kuidas loome lisandväärtust.

Positiivse näite tõi Valgepea peatükist „Metsaõigusnormide rikkumised“. Siin on rõõm tõdeda, et sektor toimetab aasta-aastalt seaduskuulekamalt, kokkulepitud reeglite järgi ning mitteseaduslikke raieid metsas on jäänud tunduvalt vähemaks.

Aastaraamatus on ka peatükk metsatulekahjude kohta. „Metsatulekahjud esmapilgul ei tundu nii olulised, aegrida vaadates saab öelda, et tulekahjude pindala on väga madal. Kui me aga vaatame tulekahjude tekkepõhjuseid, siis siin on suurem osa inimese tegevuse tagajärjel tekkinud kahjul,“ rõhutas Valgepea.

Metsatulekahjud aastatel 1921 kuni 2018.  Foto: Keskkonnaagentuur

Aastaraamat annab ka ülevaate metsa tervisest. Mati Valgepea sõnul on siin aga üks murekoht, nimelt on see teema metsastatistika poolt vaadatuna üpris problemaatiline. „Meil ei ole väga head pilti metsakahjustustest ja dünaamikast ning info edastamiseks peame me kasutama ka kaudseid näitajaid,“ sõnas ta.

Peatükist „Metsaomand“ leiab infot kes, mis soost ja vanuses meie metsi majandavad. “Näiteks saab öelda, et meie füüsilisest isikutest metsaomanike keskmine vanus kasvab. Siit saab järeldada seda, et noorem generatsioon metsaomanikke, kes on saanud metsa näiteks päranduseks, loobuvad sellest, müüvad,“ ütles Valgepea.

Muidugi annab raamat ülevaate, kui palju meil metsa istutatakse ja uuendatakse, palju varutakse metsapuude seemneid ja palju metsataimi kasvatatakse ning palju raiutakse.

Metsaistutus riigimetsas puuliigiti.  Foto: Keskkonnaagentuur

Uuri lisa ja kuula Mati Valgepea esitlust Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150