Kas puidust pilvelõhkujate revolutsioon on lõpuks saabunud?

Põldudest ümbritsetud ja alla 10 000 elanikuga Norra linn Brumunddal ei tundu eriti rekordilise kõrghoone asukohana. Aga just seal, 100 kilomeetrit Oslost põhjapoole, asub eelmisel aastal avatud Mjøstårneti torn, mis on maailma kõrgeim puidust ehitis - selle kõrguseks on 85,4 meetrit.

Mjøstårneti torn.  Foto: Moelven

18 korruse peale jagub kortereid, äripindu ja ka hotell, millel kohane nimi - Wood Hotel (Puithotell). Ja peale selle, et hoone pani Brumunddali maailmakaardile, lisas see ka tõestust, et puit on jätkusuutlik alternatiiv terasele ja betoonile.

"Tähelepanu püüdmiseks tuleb ehitada kõrgustesse," sõnas Øystein Elgsaas, arhitektuurifirmast Voll Akitekter, kes on selle kõrghoone ehitamise taga. "Ja kui sul on maailma kõrgeim puidust tehtud hoone, siis kõik mõtlevad, et "Vau, mis Norras toimub?". Inimesi huvitab ja see ongi kõige tähtsam, et näidata selle võimalikkust ja inspireerida teisi sama tegema."

Rekord sai võimalikuks tänu spetsiaalsele puidule, mida kutsutakse ristkihtliimpuiduks, (Cross-laminated timber ehk CLT). Seda toodetakse, liimides omavahel kokku lamineeritud puidu ribad 90-kraadise nurga all ja siis surutakse kokku suurteks taladeks hästi tugeva surve all.

Mjøstårneti torn. Fotod: Voll Arkitekter  

Suur hulk uusi puidust kõrghooneid on veel sel aastal valmimas. Ka on neid, mille ehitust alles planeeritakse. HoHo Vienna, samuti segakasutushoone, mis napilt alla kahe meetri madalam kui Mjøstårnet, avas oma uksed Austrias. Ja kuigi Euroopa on üldiselt olnud eestvedaja, siis ka Põhja-Ameerika on kiirelt järele jõudmas.

HoHo Vienna avas oma uksed Austria pealinnas. Hoones on nii äripinnad kui ka korterid.  Foto: Michael Baumgartner | KiTO

Vancouveris on Pritzkeri auhinna võitnud arhitekt Shigeru Bani disaininud "hübriid"- kortermaja, millel on terasest ja betoonist südamik ning puidust raamistik, ja see avatakse järgmisel aastal. Samal ajal alustatakse 72,5 meetri kõrguse korterelamu ehitamist Milwaukee linnas selle aasta juunis.

USAs Milwaukee linna kerkiv korterelamu.   Foto: KORB + ASSOCIATES ARCHITECTS

Kliimamuutuste kontekstis oluline

Masspuidu toetajad väidavad, et võrreldes olemasolevate võimalustega, on selliste kõrghoonete ehitamine kiirem, need on vastupidavamad ja üllatuslikult ka ohutumad tulekahjude puhul. See võib muidugi olla lihtsalt nende roheline mõtteviis, mis selgitab puidu populaarsust viimastel aastatel.

Hoonete ehitamine ja majandamine hõlmab 40% kogu maailma energiakulust ja umbes 1/3 kasvuhoonegaasi emissioonist. Aga kui betoon kiirgab suurt kogust süsinikku, siis puud selle asemel imavad seda kogu oma eluaja vältel.

Kui need puud töödeldakse masspuiduks, siis see süsinik "suletakse" puidu sisse, või eraldatakse, mitte ei saadeta tagasi atmosfääri pärast puu suremist. Uuringute järgi peaks üks kuupmeeter puitu säilitama üle tonni süsinikdioksiidi.

Milwaukee korterelamu arendajad väidavad, et selline puidu kasutamine on võrreldav 2100 auto liiklusest kõrvaldamisega. "Puud imavad süsinikku, seega kui need õiges vanuses maha saagida, mil nad enam palju rohkem süsinikku ei ima ega edasi kasva, siis on mõistlikum neid kasutada ehitusmaterjalina," sõnas Elgsaas, lisades, et kui hooned on disainitud pika elukaarega, siis suudavad nad hoida süsinikku atmosfääri sattumast mitu põlvkonda. "See protsess pikendab puu eluiga (enne lagunemist/mädanemist) umbes 100 või 200 aastat, kui õigesti teostatud."

Hind muutub järjest soodsamaks

Ristkihtliimpuidust madalaid maju on tehtud näiteks Saksamaal ja Austrias juba 1990-ndatest ja selles tulenev positiivne mõju keskkonnale on juba ammu teada. Seega, millest siis tuleneb hiljutine järsk huvi? Arhitekt Michael Greeni sõnul on hetkel hästi palju asju koondumas, aga pärast 2013. aastat on toimunud üks suurim muutus: see puudutab hindu. Kuna CLT on saamas aina tavalisemaks, siis aina rohkem tehakse ristkihtliimpuidu tehaseid. Nüüdseks on turul rohkem teadmisi, suurem konkurents, rohkem jaekette ja kõik see soodustab hinna alanemist.

Tänaseks võib öelda, et ristkihtliimpuidu ja tavaliste materjalide kasutamine ehitamisel on hinnalt võrdsed. Puitu on küll natuke kallim toota, aga sellega saab muudelt ehituskuludelt säästa.

Seaduslikud piirangud ei lase unistustel täituda

Disainerid nagu Green julgevad nüüd suurelt unistada. Koos firmaga Sidewalk Labs (mida omab Alphabet ja kelle alla kuulub ka Google) on Green pakkunud välja idee muuta ühte Toronto jõeäärset piirkonda, ehitades sinna umbes tosin puidust maja, mis jäävad 10-, kuni 35-korruseseliste vahemikku.

Suurim praegu plaanitav puidust pilvelõhkuja peaks kerkima 2041. aastaks Jaapani pealinnaTokyosse.  Foto: Sumitomo Forestry

Ka Briti firma PLP Architecture on teinud pakkumise, et ehitada Londoni südalinna kolm puidust pilvelõhkujat, millest kõrgeim oleks 300-meetrine. Ja näiteks Jaapani firma Sumitomo Forestry plaanib kulutada 600 miljardit jeeni (umbes 5,1 miljardit Eurot), et ehitada 350-meetri kõrgune puidust pilvelõhkuja aastal 2041, et tähistada firma 350. sünnipäeva.

Briti firma PLP Architecture soovib Londoni südalinna ehitada kolm puidust pilvelõhkujat.  Foto: PLP ARCHITECTURE

Küll aga piiravad arhitektide usku ja entusiasmi puidust ehitiste suhtes ehituseeskirjad. Hiljutisem uuendus eeskirjades lubab alles nüüd ehitada puidust maju kuni 18-korruselisteks. Enne 2018. aastat ei tohtinud mujal, kui Oregoni osariigis Ameerika Ühendriikides, ehitada neid kõrgemaid kui 6-korruselisi. Endiselt on ka puudulik info selle kohta, kuidas ristkihtliimpuidust hooned reageerivad pikaajaliselt erinevatele ohuteguritele, alustades ekstreemsest ilmastikust, lõpetades termiitide ja niiskusega.

Enim vaidlust tekitav küsimus on tuleohutus

Paljud tuletõrjujad ei nõustu värske uuendusega eeskirjades, väites, et ei ole piisavalt tehtud nõutavaid katseid, lisaks muudele muredele ja et muudatused olid tehtud pigem "professionaalsest hinnangust", mitte teaduslikest katsetest.

Betoonitööstus on samuti olnud häälekas kriitik, väites, et ristkihtliimpuit on tõestamata materjal ja omab suurt tuleohtu, eriti kõrghoonete seas. Lisaks muredele lageraiete suhtes, ei suutvat tuletõrjesüsteemid ära hoida leekide levikut läbi puidust hoone. Samuti pidavat uuringud näitama, et kaitsmata ristkihtliimpuidu paneelid võivad kaasa aidata tule taassüttimisele ja kasvule.

CLT pooldajad aga väidavad vastupidist, et lisaks ohutusele, on see ka eelistatum, sest puit põleb etteaimatavalt. Uuringud on näidanud, et 18 sentimeetri paksuse ristkihtliimpuidust põranda tulekindlus on kaks tundi. Teras seevastu on aldis varisema järsult kokku, sest teatud temperatuuri juures kaotab ta oma kandevõime ja muutub "spagetiks".

Green võrdleb ristkihtliimpuitu suure haluga lõkkes - see ei sütti koheselt ja süttides põleb aeglaselt. "Katastroofilise tulekahju korral, andes tuletõrjujatel valida tugeva puidust ehitise ja terasest ehitise vahel, valivad nad üldiselt esimese variandi. Isegi kui talad on söestunud, saavad nad hinnata, kui palju on kandvat puitu veel alles," tõi ta näiteks.

Aeg toob suhtumisse muutusi

"Muudatustega regulatsioonides, tulevad ka muutused puitu suhtumises," väidab Green. Samas ei pea ta puidust kõrghoonete ehitamist väga revolutsiooniks, vaid pigem vana stiili taaselustamiseks. "Vanasti ehitati suuri, isegi hiiglaslikke hooneid Põhja-Ameerikas ja mujal maailmas puidust, aga see lõppes, kui betoon populaarseks sai," sõnas Green. Samuti olevat suured linnade tulekahjud 1840ndatel pannud inimesi puidust ehitamisest loobuma, eriti kui mittesüttiv materjal oli alles hiljuti leiutatud.

Green toob veel välja, et puidust ehitistel on ka paremad omadused inimese tervisele. 2010. aastal Austrias tehtud uuringus selgus, et õpilased, kes viibisid puidust ehitatud klassiruumis, olid lõõgastunumad ja magasid ka paremini, vastupidiselt betoonist ruumis olnud õpilastele.

Eesootavad väljakutsed

Vaatamata kasvavale entusiasmile puidust kõrghoonete vastu, püsivad pikaajalised keskkonnamured. Näiteks, kui CLT täidab oma väidetavad süsiniku säästmise lubadused, siis tuleb kasutada puid jätkusuutlikest metsadest. Aga kui aastaks 2050 oleks 30% hoonetest tehtud ristkihtliimpuidust, siis peaks istutama täiesti uue metsa, mille pindala oleks 100 ruutkilomeetrit.

Lõpuks jääb õhku ka küsimus, et mis saab sellest puitu suletud süsinikust pärast hoone lammutamist? Isegi, kui see juhtub aastakümnete või sajandite pärast, siis kas see õigustab selle materjali kasutamist praegu? Elementide matmisel ja nende lagunemisel või siis põletamisel lekib kogu see süsinik ikkagi atmosfääri.

Originaallugu refereeris Metsamajandusuudised.ee kaasautor Are Aunap. Originaal loo leiad SIIT.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150