President Kersti Kaljulaid külastas lendorava elupaika

Eile, 21. mail tutvus president Kersti Kaljulaid looduskaitsekuu väljasõidul Lääne-Virumaal lendorava kaitse ja sellega seotud küsimustega. Ohustatud liigi kaitsel on esmatähtis tagada tema elupaikade ja nende vaheliste ühendusteede kaitse.

President Kersti Kaljulaid lendorava elupaigas Lääne-Virumaal.   Foto: Kaidi Aher

Retkel vaadeldi president Kaljulaidiga metsamajanduse mõju lendorava elupaikadele, arutati lendorava kaitse korraldamise küsimusi ning uudistati asustatud pesapuud. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel korraldatud retke juhtisid Keskkonnaameti ekspert Liisa Rennel ja Tartu Ülikooli terioloogia vanemteadur Jaanus Remm.

„Tänavune looduskaitsekuu kutsub üles märkama elurikkust meie ümber ja aitama kaasa selle hoidmisele. Lendorav on looduskaitse lipuliik ka seetõttu, et neile elupaigaks sobivad 80–100 aastat vanad metsad on elupaigaks veel sadadele teistele ohustatud loomadele, taimedele ja seentele. Kaitstes lendoravaid, kaitseme ka meie metsade elurikkust,“ lausus president Kaljulaid peale lendorava elukohaga tutvumist.

Lendorava kaitse paremaks korraldamiseks seiravad eksperdid igal kevadel lendoravaid ning otsivad nende uusi elupaiku. „Meie eesmärk on saada täpsem ülevaade lendorava levikust ja elupaiganõudlusest Eestis,” sõnas Keskkonnaameti Põhja regiooni looduskaitse ekspert Liisa Rennel. „Meil on hea meel, et Eesti looduskaitse 110. aastapäeval, mil pööratakse elurikkusele suurt tähelepanu, saime lendorava kui eriti ohustatud liigi olukorda tutvustada ka Vabariigi Presidendile,” lisas ta.

Lendorav on võetud Eestis I kategooria kaitse alla ja neid kaitstakse kui punase nimestiku kriitiliselt ohustatud liiki. Eestis on teada 141 lendorava pesitsemise leiukohta, sellekevadise seire käigus avastati lendoravaid 73 pesametsas. Teadaolevatest elupaikadest 93 on määratud kaitstavate alade sihtkaitsevöönditesse, ülejäänute puhul on kaitstud pesapuu koos 25 m raadiusega. Lendorava saatus Eestis sõltub väga palju metsamajandajatest, kes saavad säilitada loomadele vajalikke elupaiku ja liikumisalasid pesapuude ümber ja vahel.

„ELFi vapiloomaks oleva lendorava ning mitmete teiste haruldaste liikide säilimiseks on eelkõige oluline hoida neile sobilikke elupaiku. Lendorava olukord on ilmekas näide sellest, kui keeruline on liike kaitsta, kui nende seisund läheb kriitiliseks – õppigem sellest ja hoidkem rohkem elupaiku kõigile Eestile omastele liikidele,“ selgitas ELFi metsaprogrammi koordinaator Siim Kuresoo.

Erinevalt tavalisest oravast suudab lendorav teha kuni 50-meetriseid liugelende puult-puule. Aktiivset lennuvõimet loomal siiski pole – mida kõrgem on lennu alguse puu, seda pikem saab olla lend. Liugelennu võime annab puuvõrades elavale liigile võimaluse põgeneda kiskjate eest, maapinnal on lendoraval liikuda keeruline.

Rahvusvahelise lendorava elupaikade kaitse projekti tegevusi Eestis koordineerib Keskkonnaamet. Lisaks on projekti kaasatud Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo. Projekti põhirahastaja on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018–2025.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150