Autor: Metsamajandusuudised.ee • 5. juuni 2020

Audoktor: vajame aktiivset ja kliimat arvestavat metsandust

Tänavu kõrgema metsandushariduse sajandat aastapäeva tähistav Eesti Maaülikool valis ka tänavuseks audoktoriks metsanduse tippteadlase. Senati otsusega kuulub see tiitel Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli metsapatoloogia dotsendile Maarit Johanna Witzellile.

Eesti Maaülikooli audoktor 2020 Maarit Johanna Witzell.
Autor: erakogu

Praegu töötab Witzell Rootsi põllumajandusteaduste ülikoolis (SLU) dotsendina, keskendudes oma teadustöös metsa tervisele ja puudega seotud mikrobioomile.

Eesti Maaülikool otsustas valida teid tänavu audoktoriks. Kirjeldage palun oma seniseid kokkupuuteid Eesti Maaülikooliga.

Esmalt ma tahan öelda, et ma olen audoktoriks valimise üle ääretult õnnelik.

Maaülikooli kolleegidega on mul kokkupuuteid juba üle kümne aasta. Oleme koos korraldanud kursusi ja konverentse ning töötanud ühistes uurimisprojektides ja -võrgustikes. EMU teadus- ja haridusprofiil on väga sarnane minu praeguse ülikooliga (Swedish University of Agricultural Sciences - SLU), seega on olemas tuttavlikkus.

Olen alati olnud EMÜs väga teretulnud. Sealsed kolleegid on väga vastutustundlikud ja tõsised uurijad ning neil on eriline huumorimeel. Mul on nendega väga lihtne töötada. Võib-olla on see tingitud sellest, et olen soomlane. Eesti ja Soome inimestel on eriline side.

Millised on teie arvates Eestis võimalused teha head metsateadust ja koolitada häid spetsialiste?

Kui me räägime teadusest ja innovatsioonist, siis Eesti on huvitav riik. Täna on Eesti digitaliseerimise osas paljudest riikidest kaugel ees. Kooliõpilased paistavad silma rahvusvahelistes võrdlustes.

Eestis töötab mitmeid maailma juhtivaid teadlasi, näiteks loodus- ja keskkonnateadustes, kes seavad teadusuuringutele kõrgeid üldstandardeid. Metsauurijate noorem põlvkond on juba praegu rahvusvaheliselt nähtav, motiveeritud ja pädev seda teemat vedama. Pole kahtlust, et Eestil on suurepärane võime juhtivate spetsialistide koolitamiseks ka metsanduse alal. Muidugi on see ülesanne ka teadusuuringute rahastajatele, kes peaksid tagama head töötingimused ning et jätkuvate edusammude jaoks tagataks piisavalt ressursse moodsa infrastruktuuri loomiseks.

Metsandus pakub praegu ohtralt kõneainet nii Skandinaavias, aga eriti Eestis. Kas me langetame puid liiga palju või mitte? Maaülikoolis uuritakse Eesti metsi ja paljuski põhinevad metsamajanduslikud otsused teadusel. Ühiskonnas leidub aga arvamusi, et metsapoliitika eesmärk on teenida riigile ja ettevõtetele raha. Mida teie sellest arvate?

On tõsi, et ka Põhjamaades arutletakse palju selle üle, kuidas ja kus me metsa raiume. Erinevad arvamused on head, kuid nagu teiegi märkisite, muutub selleteemaline arutelu sageli ülimalt polariseeritud debatiks. Konstruktiivses dialoogis on minu arvates oluline tunnistada, et ka teadus ei saa pakkuda kõigile küsimustele vastuseid. Samuti tuleb nõustuda, et tõenäoliselt jääb majanduslik reaalsus metsanduses otsuste langetamisel oluliseks teguriks.

Mida tuleb rõhutada, on see, et me vajame aktiivset ja kliimat arvestavat metsa majandamist üleminekul ringmajandusele. Toimiv ringmajandus on kasulik kogu ühiskonnale, mitte ainult riigile ja ettevõtetele. Näiteks võime oodata suurt kasu keskkonnale ja tervisele, kui puidupõhised materjalid asendavad üha enam fossiilseid. Tuleb meeles pidada, et kui metsi üldse mitte majandada, siis see ei lahenda kõiki bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega seotud probleeme.

Milliste rõõmude ja väljakutsetega puutuvad Põhja- ja Baltimaade metsateadlased teie arvates kokku tulevikus?

Rõõmudest. Ma usun, et tulevikus teeme me märkimisväärseid edusamme teaduse selles vallas, kuidas kaitsta meie metsi uute haigustekitajate ja kahjurite eest. Muu hulgas ka nende eest, kes ohustavad mände. Samuti ma usun, et me näeme tulevikus võrdsemat ja mitmekesisemat metsasektorit ning üha avatumat ja läbipaistvamat diskussiooni metsateemadel laiemalt.

Väljakutsetest. Möödunud nädalal kuulasin veebiseminari teemal Green Deal ja metsa biomajandus. Seal arutati, kuidas tasakaalustada metsandust kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, majanduse ja sotsiaalsete aspektide vahel. Arvan, et meie väljakutsed saavadki tulevikus olema nende teemade ümber. Samuti näen meie teadlaste jaoks väljakutset töötada multi- ja interdistsiplinaarsetes töörühmades. See nõuab valmisolekut mõista või vähemalt aktsepteerida täiesti erinevaid arvamusi ja lähenemisviise.

TASUB TEADA

Maarit Johanna Witzell on sündinud 1968. aastal. 1993 kaitses ta Joensuu ülikoolis teadusmagistrikraadi rakendusbioloogia alal ning 1998. aastal kaitses ta samas ülikoolis filosoofiadoktori kraadi bioloogia erialal.

Praegu töötab ta Rootsi põllumajandusteaduste ülikoolis dotsendina, keskendudes oma teadustöös metsa tervisele ja puudega seotud mikrobioomile. Lisaks ülikoolis töötamisele on ta rahvusvahelise eelretsenseeritud teadusajakirja Scandinavian Journal of Forest Research (Taylor & Francis) peatoimetaja.

Dr Witzelli teadustöö on fokusseeritud metsatervisele, eriti seenhaigustele, mis ohustavad metsade majanduslikku ja ökoloogilist kestlikkust. Tema uurimistöö eesmärk on leida seoseid teooria, ökoloogiliste mehhanismide ja praktika vahel. Oma teadustöös ühendab ta teooriaid ja meetodeid ökoloogiast, taimefüsioloogiast, mükoloogiast, geneetikast ja metsanduse alustest tervikuna (metsa uuendamine, -taastamine), aga ka teadmisi praktilisest majandamisest (nt harvendusraied, metsakaitse võtted) erinevate eesmärkide saavutamiseks metsanduses.

Uurimistöö üks põhisuund on ka invasiivsed metsapatogeenid ning sissetungivad tulnukpatogeenid (nt Phytophthora liigid) laialehistes metsades. Ta soovib selgitada nende patogeenide levikut, levimise viise ja patogeeni tõrjeks majandamise võtteid ning mõju metsakooslusele. Selle uurimissuuna arendamine on nõudnud võrgustike loomist rahvusvaheliste teadusringkondade, metsaomanike ja teiste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuteaduse algatustega. Avalikkuse suur huvi teema vastu on nõudnud populaarteaduslikke kommunikatsioonitegevusi ja meediakontakte. Täna juhib dr Witzell selle uurimisteemaga seoses kahte suurt projekti, mida rahastatakse EL-i Marie Skłodowska Curie meetmete kaudu.

Teine oluline uurimistöö suund on seente mitmekesisus ja puude vastupidavus. Dr Witzell uurib, puudega seotud seente mitmekesisust ja nende rolli puude kaitsevõimes. Tema uurimistöös on leitud seoseid puu mikrobioomi ning puu vastupidavuse ja elujõulisuse vahel. Sealhulgas on avastatud potentsiaalseid biokontrolliks sobivaid seeneliike. Tema teadustöös kasutatakse erinevaid eksperimentaalseid lähenemisviise, sealhulgas puu fenotüübi mikrokiibi tehnika uudset kasutamist patogeensete ja sümbiootiliste seente funktsionaalseks analüüsiks. Nimetatud teadussuunal on valminud 11 eelretsenseeritud artiklit, 3 raamatupeatükki, 2 doktori- ja 5 magistritööd.

Põhitaotlejana on dr Witzell toonud ülikoolile väliseid teadusuuringuid umbes 1,6 miljoni euro väärtuses ning ta on olnud ka mitmete edukate taotluste kaastaotleja. Ta on 59 eelretsenseeritud teadusartikli, üheksa raamatupeatüki (10. lisandub 2020. aastal) autor, tema h-indeks on 24, tsiteeritud 1892 korral (Google Scholar, mai 2020). Dr Witzelli juhendamisel on koduülikoolis kaitstud kuus doktorikraadi (7. lisandub juunis 2020).

Lisaks aktiivsele uurimistööle ja doktorantide juhendamisele annab ta regulaarselt metsanduse, bioloogia ja põllumajanduse üliõpilastele loenguid ning praktikume puude vastupidavuse ja tervisega seotud teemadel.

Aastal 2019 pälvis ta kuningas Karl XVI Gustavilt auhinna “Guldkvisten” (Kuldne oks), millega tunnustati tema silmapaistvat panust metsahaiguste uurimisel, kuid peamiselt tema märkimisväärset teavitustegevust teadusuuringute edastamisel metsaomanikele ja teistele sidusrühmadele.

Aastal 2014 valiti ta uuenduslike teadusuuringute kommertsialiseerimisvõimaluste väljatöötamise eest Rootsi kuningliku inseneriteaduste akadeemia (IVA) maineka mentorprogrammi finalistide hulka.

Ta on olnud SLU ja teiste ülikoolide paljude otsustuskogude ja ekspertkomisjonide juht ja liige. Ta on tegutsenud enam kui 20 teadusajakirja retsensendina, koostades aastas 10 – 12 retsensiooni ning sageli vaatab läbi ta teadusuuringute taotlusi Rootsi ja välismaistele (sh Eesti Teadusagentuuri) rahastajatele. Lisaks on ta Rootsi kuningliku põllumajanduse ja metsanduse akadeemia (KSLA) metsakaitsekomitee liige ning kuulub Tšehhi maaülikooli juhitavasse kooreüraskite uurimise EL-i suurprojekti nõukokku.

Eesti Maaülikooli teadlaste esimesed kontaktid dr Witzelliga said alguse 2007. aastal, mil ta organiseeris Tartus üliõpilaste intervjueerimist Rootsi metsanduse magistriprogrammi Euroforester raames. Alates 2009. aastast on dr Witzell korduvalt külastanud Eestit ja olnud ühenduses Maaülikooliga seoses ühiselt korraldatud doktorikooli tegevustega, sealhulgas õppereis Kanadasse (2010), häiringuökoloogia talvekool Järvseljal (2011) ja kahenädalase õppeekskursioonina korraldatud metsauuenduse doktorikursus Põhja- ja Baltimaades (2013). Viimase kümnendi jooksul on dr Witzell ja Eesti Maaülikooli teadlased teinud mitmeid ühiseid taotlusi EL-i seitsmenda raamprogrammi jaoks. Lisaks on ta teinud koostööd Eesti teadlastega Nordic-Baltic (SNS) ja COST Action uurimisvõrgustikes metsapatoloogia ja -uuenemise alal, sealhulgas rahvusvahelisi konverentse, ekskursioone ja ühispublikatsioone. 2019. aastal oli dr Witzell ka Eesti Maaülikooli doktorikaitsmise oponent.

Dr Witzelli ja Eesti Maaülikooli metsapatoloogide jätkuvad koostööprojektid hõlmavad suure EL projektitaotluse ettevalmistamist, mis keskendub taimetervise uutele ja tekkivatele ohtudele. Selle ettevõtmise eesmärk on luua rahvusvaheline teadusprojekt, kus Eesti Maaülikoolil on võtmepartnerina keskne roll. Koostöö jätkub ka SNS-i rahastatud projekti „Uute patogeenide leviku tõkestamine Põhjamaade metsades säästva metsanduse kindlustamiseks kasvavas biomajanduses“ (2019-2020) raames. SLU magistritöö kursuse juhina loodab ta jätkata ka Eesti tudengite kaasamist Euroforester MSc programmi.

Põlise soomlasena on Johanna Witzellil eriline side ja kiindumus Eestisse ja eestlastesse. Ta hindab kõrgelt tihedaid kontakte ja koostööd Tartu teadlaste ja tudengitega ning loodab neid jätkata ja edasi arendada tulevaste projektide ja muude tegevuste kaudu.

Dr Witzell on erakordne isiksus, seda nii tema uurimistöö laiahaardelisuse ja edukuse kui ka isikuomaduste poolest. Tema sõbralikkus ja abivalmidus, samas võime keskenduda olulisele, on teinud temast ühe parima koostööpartneri ning üliõpilaste lemmikõppejõu nii Rootsis kui ka meie doktorantide seas.

Allikas: Maaülikool

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736