Autor: Metsamajandusuudised.ee • 5. juuni 2020

EMPL toetab Eesti liikumist roheleppe suunas

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul kaasnevad roheleppega Eestile mitmed võimalused. Roheleppe peamine eesmärk on hoida fossiilset süsinikku maa sees ja leida keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Metsandus ja puit on tänases maailmas üks olulisi võimalusi, mille abil inimeste keskkonnajalajälge vähendada. Valitsus kinnitas eile Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Puidust tooted lukustavad õhust kogutud süsinikku,
Autor: EMPL

„Puit on 21. sajandi materjal. Puidust saab toota soojust ja puit on väga keskkonnasõbralik ehitusmaterjal. Lisaks võimaldavad tänased tehnoloogiad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, autosid, päikesepaneele, kosmeetika- ja farmaatsiatooteid ning isegi arvutiekraane. Õppides oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame tõsta ühiskonna majanduslikku heaolu ning luua Eestist innovaatilise roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. „Inimtegevuse puhul on keskkonna jalajälg paratamatu, küsimus on, kuidas seda hoida võimalikult väiksena. Paljud praegu laialdaselt kasutusel olevad ehitus-ja pakendimaterjalid ei ole toodetud taastuvast loodusvarast,“ lisas ta.

Noored ja keskealised, alles intensiivselt kasvavad puud seovad õhust süsinikku. Puittooted võimaldavad lukustada puidus olevat süsinikku pikemaks perioodiks. Asendades nende puittootedetga fossiilsetel materjalidel põhinevad tooteid, on kasu keskkonnale mitmekordne.

Hiljuti avaldatud Keskkonnaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Metsa ja puidu olulisust keskkonnamõjude vähendamisel rõhutab ka ÜRO kliimaraport IPCC.

Loe lisaks
Raport: metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu
Eestis on kasvuhoonegaaside hulk 28 aastaga vähenenud üle 50 protsendi

Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri on märkinud, et metsad ja metsandus on üks reaalsemaid valdkondi globaalse süsinikubilansi tasakaalustamisel ning seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Metsamajanduse positiivset mõju kliimale võib vaadelda erinevatest aspektidest. „Näiteks pole võimalik puitu saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, kuivõrd puit on süsinikuneutraalne ning kiiresti taastuv ressurss,“ sõnas Uri. Teiseks on võimalik läbi metsade majandamise kujundada nende vanuselist struktuuri, sealhulgas tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. „Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem,“ selgitas ta.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150