Äripäev • 25 juuni 2020

RMK juht: rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi

Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallase sõnul teevad RMK majandustulemused silmad ette nii mitmetele sektoritele kui teiste riikide sarnastel organisatsioonidel.  Foto: Andres Haabu

Rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi, viitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Aigar Kallas mõne aasta tagusele plaanile ehitada RMKst veelgi tõhusam rahamasin ehitada.

„Viimased kaks aastat on olnud RMK ajaloo absoluutsed kasumi teenimise rekordid, meie rentaablus on jõudnud ligi 40 protsendini, mis on absoluutselt märkimisväärne mistahes majandussektoris,“ rääkis Kallas Äripäeva Raadio hommikuprogrammile antud intervjuus. „Kui võrdlen RMK majandustulemusi teiste analoogsete organisatsioonidega Euroopast, siis meil on igal juhul põhjust olla väga uhked.“ Tema sõnul saame teiste riikidega võrreldes lisaks looduse hoidmisele ka majanduslikult hästi hakkama.

RMK möödunud aasta müügitulu oli 219 miljonit eurot ehk aasta varasemast 8% enam. Ärikasum langes 15% võrra 76 miljonile eurole. Sellele lisandub aga bioloogiliste varade ümberhindlus, millega kujunes lõplikuks kahjumiks 410 miljonit eurot ehk aasta varasemast kolm korda enam.

Ehkki raha teenimine on oluline, pole see ainus ja tähtsaim eesmärk metsa majandamisel. Oluline on majandada kokkuhoidlikult ja mõelda kõik kulutused läbi, et saaksime võimalikult head puitu ja võimalikult kallilt maha müüa, selgitas ta.

Metsa majandamist saatvat kriitikat ja vastuseisu hindas poolt Eesti metsa majandava RMK juht paratamatuks. „Need on erinevad ootused raha teenimisele ja ümbritseva keskkonna hoidmisele lühikeses perspektiivis. Küsimus on selles, kas suudame Eesti metsa puhul vaadata pikema horisondi taha kui lihtsalt tänane päev või järgmine aasta, kui lank on veel uuendamata ja ikkagi silma häirib,“ selgitas ta.

Kallase sõnul plaanitakse riigimetsa puhul kõikide metsa osade juures, kus kogukonnal on soov kaasa rääkida, need läbirääkimised teha ning nende tulemusel leppida kokku igas konkreetses kohas majandamise reeglid, mida RMK järgmise vähemasti kümne, võib-olla ka igavikulise perspektiivi juures silmas peab. „Selleks, et kogukonna huvid oleks kaitstud ja samas oleks ka metsa majandatud. Loodan, et mõne lähema aasta jooksul juba on võimalik see ära teha;“ selgitas ta. See puudutab üle Eesti 800 asukohta, millest kümnendikul on need vestlused või nende katsetused tehtud.

Seni on kohalikud kogukonnad heitnud RMKle ette näilist kaasamist. Näiteks Ohtu Loodusseltsi juhatuse liige Anu Aug kirjutas Äripäevas, et kaasamise põhimõtteid ei rakendata, sisuliselt toimub selle nime all lihtsalt kogukonna teavitamine piirkonnas eelseisvatest lageraietest, et inimestel oleks emotsionaalselt aega mõttega harjuda.

Kas Eesti metsamajandus on loodust ja ökosüsteeme hävitav ning miks metsa majandamata ei saa, sellest kuula pikemalt intervjuust.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150