Holland tahab sulgeda ukse Graanul Investi toodangu ees

Üks suuremaid maailma varustajaid puidupelletitega on Eesti ja Raul Kirjaneni veetud Graanul Invest, mille käibest veerand ehk 100 miljonit eurot tuli möödunud aastal Hollandist.  Foto: Väinu Rozental

Euroopa üks suuremaid biomassi põletajaid Holland on võtnud otsustava kursi loobumaks senisest subsideerimisest, mis võib tähendada lõppu 11miljardisele ärile.

Biomassi tuleks kasutada kemikaalide tootmisel, ehituses ükskõik kus, kuid selle põletamine ei ole tooraine õigustatud kasutus, tõdetakse kolmapäeval avalikustatud raportis, mille autoriks oli Hollandi valitsuse majandus- ja ühiskondlike asjade nõukogu (SER), vahendas sealne rahvusringhääling.

Biomassi kasutamist ei tasu ühiskonnas vaenlaseks seada, kuid samamoodi tuleks loobuda toetusskeemidest, mis õhutavad seda massilises koguses kõige vähemväärtuslikul viisil kasutama, tõdes raportit esitlenud SERi juht Ed Nijpels.

SER, kuhu kuuluvad tööandjate ja töötajate esindajad ning valitsuse kutsutud spetsialistid, ei ole mingi niisama mõtteklubi, Hollandi ajaleht de Volkskrant märkis, et 2013. aastal Hollandis vastu võetud üleriigiline energiapakt, millega suund võeti näiteks puidupõletamise subsideerimisele, oli samuti koostatud SERi poolt.

Põhimõtteliselt peab valitsuskabinet nüüd SERi nõuannete põhjal koostama sügiseks raamistiku, kuidas bioloogilist päritolu tooraineid edaspidi riigi poliitikas käsitlema hakatakse.

See tundub aga hingekellana nii autode biokütuse lisamisele kui keskküttes puidu kasutamisele. Üks suuremaid maailma varustajaid puidupelletitega on Eesti ja Raul Kirjaneni Graanul Invest, mille käibest veerand ehk 100 miljonit eurot tuli möödunud aastal Hollandist.

Puidupõletuse subsiidiumid lähevad Hollandi maksumaksjale maksma 11 miljardit eurot aastas. Sellest 3,5 miljardit läheb elektritootmisse, mille kohta on juba varasemalt öeldud, et 2027. aastaks toetamine lõpetatakse. Kuid puitu kasutavaid koostootmisjaamu on Hollandis 300 ringis ning küsimus jääb, millega ja millal nendes kütteaine vahetus tuleb.

Majade kütmiseks on parem kasutada kasvõi maagaasi, kuigi ettevõtetele, mis biomassi põletamisele üle läksid, tuleks tekkiv kahju hüvitada, märgitakse raportis.

Rootsi Vattenfall aga teatas juba kahe nädala eest, et paneb pausile plaani rajada Amsterdami lähedale 120 megavatise võimsusega koostootmisjaam. Kohalikud elanikud olid sellele plaanile olnud häälekalt vastu. Vattenfalli esindajad tõdesid, et Hollandi ühiskonnas käib elav debatt biomassi tuleviku osas ning nemad enne ühtegi otsust ei langeta, kuni valitsus ei ole selgitanud, kas 2013. aastal vastu võetud deklaratsioon, et biomass on jätkusuutlik taastuvenergia, on endiselt jõus või mitte.

Pall on valitsuse käes

Küsimus on endiselt selles, kuidas ja kui kiiresti valitsuses antud nõu kuulda võetakse. Veebiportaal Dutchnews märkis, et majandusminister Erik Wiebes ütles alles juuni algul, et puidupõletamisel on oluline roll valitsuse keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

Probleem on nimelt selles, et 2030. aastaks peaks Hollandi antud lubaduste järgi 70% sealsest elektrist tulema taastuvenergiast. See tundus niigi saavutamatus kauguses olevat, kuid puidupõletuse välistamine teeb selle veelgi raskemaks, ütles Utrechti ülikooli professor Gert Jan Kramer Hollandi rahvusringhäälingule.

Kriitikud on öelnud, et suures koguses biomassi kasutamine CO2 emissioonide vähendamiseks on samas enesepettus: tekkiv emissioon jäetakse raamatupidamislikult lihtsalt biomassi lähteriigi kontosse, aga saaste vaatenurgast on puidu põletamine oluliselt suurema CO2 emissiooniga kui näiteks maagaasi korral.

Hollandi riiklik keskkonnamõjude hindamise agentuur PBL avaldas aasta algul raporti, mille järgi on Euroopa Liidus võetud kliimakohustuste täitmiseks puidupõletamine vältimatu. Sellest loobumine nõuaks suuri investeeringuid näiteks tuuleenergiasse.

PBLi raport sai kohe pärast ilmumist ka suure keskkonnaühenduste kriitika osaliseks, seda süüdistati praktiliselt rohepesus. Sama uuring oli ka täna avaldatud SER raporti kirjutamisel, kuid ilmselt ei suutnud see uue raporti koostajaid veenda.

Raul Kirjanen lubas Äripäeva küsimustele Hollandi olukorra kohta vastata lähiajal.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150