Arborist Heiki Hanso: linnaloodus vajab läbimõeldud hooldust

Juba ligi 20 aastat puude hooldamisega tegelenud Heiki Hanso teab, et puude eest hoolitsemine nõuab võimet ette mõelda, sest puude „protsessid“ on pikad. „Puud kasvavad kaua ja ka surevad kaua. Kui linnahaljastuses midagi täna valesti teha, näitavad tagajärjed ennast alles 5-10 aasta pärast,“ räägib Hanso.

Juba ligi 20 aastat puude hooldamisega tegelenud Heiki Hanso teab, et puude eest hoolitsemine nõuab võimet ette mõelda.  Foto: erakogu

Eesti linnahaljastuse planeerimine on veel lapsekingades

Arboristika ehk eelkõige tiheasustusega alade puuhoolduse peamine eesmärk on see, et linnaloodus oleks turvaline kõigile elanikele. „Kõige olulisem on see, et aladel, mida inimesed tihti külastavad – näiteks kalmistud, lasteaiad-koolid, pargid – ei oleks inimestele ohtu langeda võivate puude või okste pärast. Kui turvalisus on tagatud, saab pöörata tähelepanu ka liigirikkusele ja esteetilisusele. Linnapuid on vaja õigesti majandada – planeerida sobivad puuliigid sobivatesse kohtadesse ja hooldada neid nii, et puud oleksid võimalikult terved kogu oma elukaare,“ selgitab Hanso.

Hanso sõnul on linnahaljastuse üks pudelikaelasid see, et tihti on raske pakkuda puudele kasvamiseks ja elamiseks piisavalt soodsaid tingimusi. „Uue haljastuse planeerimisel peaks esimene küsimus olema, kas planeeritud kasvukohtades jagub puudele piisavalt kõike, mida nad vajavad: päikest, niiskust.. Eks tuleb natuke rohkem vaeva näha ja seda paremini reguleerida, sest ilma sobivate tingimusteta on puude kasvatamine ja hooldamine mõttetu kulu,“ lisab Hanso.

Mitmete Lääne-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti linnahaljastuse planeerimine veel lapsekingades. „Paljudes läänepoolsetes Euroopa riikides korraldatakse haljastust konkreetse automatiseeritud süsteemi alusel: nt puude hooldused käivad ajalise hoolduskava järgi, mis lähtub sellest, millal puud on istutatud, mis töid juba teostatud jne. Kui neil vahetuvad linnaaednikud või haljastusspetsialistid, juhinduvad nad eelplaneeritud hoolduskavadest. Eestis on linnahaljastuse planeerimine aga pidevas muutumises. Kui vahetub linnaaednik, siis tuleb tööle uus inimene uute ideedega ning muudetakse seniseid plaane. Kohalikku kõrghaljastust saaks palju läbimõeldumalt koordineerida,“ kommenteerib Hanso.

Ettemõtlemine on eriti oluline arvestades, kui kaua puud kasvavad ja muutustele reageerivad. „Kui puid kuidagi vigastada või oma tegevusega kahjustada, muutuvad nad ohtlikuks pika aja jooksul. Näiteks kui tammeallee juurde kaevatakse mingi trass, mille käigus kahjustatakse puude juuri, hakkavad haigustunnused tammedel ilmnema alles 5-10 aasta pärast. Siis ei ole see ilus tammeallee inimestele aga enam turvaline,“ räägib Hanso.

Puude hooldamine on ohtlik ala – ennast peab kaitsma!

„Tol ajal, kui ma oma esimesed mootorsae „ristsed“ sain, ei teatud turvavarustusest veel midagi. Olin teismeline, kui hakkasin talviti mootorsaega küttepuid tegema ning peas oli ainult müts, kiivrit mitte. Eks puujumal on mind hoidnud, et siiani ei ole olnud ühtegi tööõnnetust või nagu veel öeldakse „nahkketti ei ole puutunud“,“ meenutab Hanso.

Aastate jooksul on mootortööriistade tehnoloogiad meeletu kiirusega arenenud. „Kunagi kaalusid vanad mootorsaed küll palju, kuid neil oli vähe võimsust. Puude saagimine oli siis ainult tugevate meeste töö. Nüüd on tehnoloogia arenenud, näiteks Husqvarnal on paljud metsatööriistad läinud ökonoomsema ja kergema akutehnoloogia peale: kergesse kaalu on pandud väga palju võimsust. Sellega on ka puude saagimine ja muud tööd muutunud „kättesaadavaks“ kõigile. Kuid lõiketööriistad võivad olla väga ohtlikud; inimesed ei ole tihti piisavalt ettevaatlikud,“ räägib Hanso kes on ka Husqvarna rahvusvahelise H-tiimi liige, kes testib arenduses olevaid uusi tooteid.

Hanso teab, et võimsate tööriistade käsitsemisel peab alati kasutama kaitsevarustust. „Mootorsaag on üks jõhkramaid tööriistasid, mida inimene võib kätte võtta. Tihti investeerivad inimesed korralikku tööriista, kuid ei tee täiendavat väljaminekut, et osta ka kiiver, tööriided, kindad. Mul on soovitus kõikidele inimestele – ilma korraliku turvavarustuseta ei ole mõtet tööriista soetada. Turvavarustus on elementaarne! Ning korraliku turvavarustuse saab väga normaalse hinnaga. Ka profina kannan ma alati Husqvarna täisvarustust, sest oma tervise ja eluga ei tasu riskida. Kui see täiendav investeering ei ole võimalik, siis võtke pigem teenusepakkuja, kes kasutab turvavarustust,“ rõhutab Hanso.

„Eks paljud tahavad inertsist kõike ise teha, kuid mootortööriistade korral võib see lõppeda rängema tööõnnetusega. Tasub pigem võtta teenusepakkuja, kel on rohkem kogemust. Tellijana saate ka turgu suunata ja võtta selle ettevõtte või inimese, kes turvavarustust kasutab. Eks teenusepakkujaid on ju igasuguseid, ka külamehed on nõus saagi käes hoidma. Kuid tasub olla ka tellijana tark; liigne uljus ei ole ka teenusepakkujate puhul eeliseks,“ räägib Hanso.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150