Keskkonnaamet annab esialgu välja 87 karu küttimisluba

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Keskkonnaamet annab esialgu välja 87 karu küttimisluba.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.

Karu üldarvukus Eestis on 2019. a sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.

Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.

Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.

Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. „Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise,“ tõdes Aimar Rakko.

Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.

Küttimismahud maakondade kaupa:

Järvamaa10

Harjumaa5

Ida-Virumaa8

Jõgevamaa17

Lääne-Virumaa17

Põlvamaa3

Pärnumaa5

Raplamaa5

Tartumaa9

Valgamaa1

Viljandimaa7

Võrumaa0

KOKKU87

TASUB TEADA

•2019. aastal kütiti Eestis kokku 67 karu. Lubatud 70 isendist 3 jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.

•2020. aastal on 100 mesila kohta enim ründeid olnud Järva- (8), Viljandi-(8) ja Tartumaal (7), kõige vähem aga Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Kokku on 2020. aasta juuli lõpu seisuga registreeritud karude põhjustatud kahjujuhtumeid 166, aasta varem oli sama perioodi näitaja 143.

•2019. aastal kompenseeris Keskkonnaamet karude põhjustatud kahjusid 136 mesinikule kokku 102 415 euro ulatuses.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150