Autor: Metsamajandusuudised.ee • 18. august 2020

Raiete suurenemisest teadusajakirjas Nature ilmunud artikli valguses

Teadusajakirjas Nature hiljuti ilmunud artikkel „Abrupt increase in harvested forest area over Europe after 2015“ on tekitanud mõningast vastukaja nii Eestis kui mujal Euroopas. Eesti kontekstis vajaksid mõned artiklis avaldatud tulemused ja metoodika täiendavat selgitust.

Mets
Autor: Metsamajandusuudised.ee

Lähemalt raiemahu suurenemisest

Artiklis on välja toodud perioodide 2004-2015 ja 2016-2018 keskmise aastase raiepindala võrdlus, milles esitati tulemused Euroopa Liidu kohta tervikuna ja eraldi riikide kaupa. Eesti kohta näitas võrdlus, et raiete pindala on kasvanud perioodide keskmiste võrdluses 85%. Tulemuste tõlgendamisel tuleb eeldada, et valdavalt on tegemist lageraietega või erandjuhul mõne teise raieliigiga, mille tagajärjel võib tekkida suhteliselt lage ala (Eesti kontekstis: poollooduslike koosluste taastamine, raadamine, turberaie ja sanitaarraie). Ka artiklis tunnistatakse, et täpset muutuse põhjust kindlaks teha ei suudeta.

Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri (SMI) andmete alusel on eelnimetatud perioodide võrdluses lageraiete aastane keskmine pindala tõusnud 61% (2004-2015 keskmisena 21 100 ha ja 2016-2018 keskmisena 34 100 ha). Aastased raiemahud ja pindalad on toodud kogumikus „Statistiline mets: 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis“

Satelliidipiltide kasutamise kitsaskohad

Artikli autorid on kasutanud raiete pindala määramiseks Hanseni jt poolt satelliidipiltide alusel koostatud puittaimedega kaetud alade muutuse kaarte – "Global Forest Change 2000–2019". Kaardid on vabalt alla laaditavad.

Esmalt tuleb arvestada, et satelliidipiltide andmed pole absoluutse täpsusega vaid ka neil on teadmata suurusega viga (mõõtemääramatus), seda tunnistatakse ka artiklis. Kaartide aluseks on kasutatud 30 meetrise piksliga satelliidipilte. Raielangi piiri määramisel tuleb arvestada poole piksli (15 meetri) suuruse veaga. Näiteks, kui raielangi laius on 100 meetrit, siis võib mõlemal pool olla viga 15 meetrit, mistõttu kokku on 30 meetrit ning seega võib langi laiuse viga olla isegi 30%. Eestis on keskmine ühe aasta langi suurus 2 ha, seetõttu on ka väike piiri viga suure osakaaluga langi pindalast.

Nature artiklis on mainitud, et kogu satelliidipiltide aegrida ei ole ühtlase kvaliteediga, satelliidipiltide kvaliteet ning seega ka lagedate alade tuvastamise võimalused on ajas kasvanud. Alates 2013. aastast, alustas tööd satelliit Landsat 8, mille tagajärjel paranes oluliselt andmete kvaliteet. Lisaks kvaliteedi paranemisele on problemaatiline ka erinevate satelliitide poolt saadud andmete võrdlemine (Landsat 5, Landsat 7 ja Landsat 8). Selle probleemi on tõstatanud ka Soome Loodusvarade Instituut ja Rootsi Metsaamet.

Erinevus kõnealuse artikli ja SMI tulemuste vahel võib seega olla seletatav eelnevalt toodud määramatusega. Erinevus võib tekkida ka süstemaatilisest veast, mis tuleneb satelliidipiltidelt raiete tuvastamise metoodikast. Nimelt, artiklis viidatud metoodilise lähenemise puhul liigitati lageraielangi kõrval paiknev mets nn lageraielangi piksliks kui selle alt on üle poole pikslist raiutud. Hilisemal naabereraldise raiumisel liigitatakse ülejäänud piiripealsed pikslid samuti lageraielangiks. Sellisest metoodikast tekib süstemaatilise vea, millega looduses kõrvuti paiknevate lankide puhul tuvastatakse varasemalt raiutud langid väiksemateks ning hilisemad langid suuremateks. See metoodika tekitab süstemaatilise vea kuna iga piksel saab hinnangu vaid ühekordselt (mitmekordsel hindamisel vead tasandaksid üksteist). Sellele probleemile on viidanud ka Soome Loodusvarade Instituut.

Lageraiete keskmise pindala suurenemise põhjuseid on mitmeid

Lageraiete pind Eestis on perioodide 2004-2015 ja 2016-2018 keskmiste võrdluses kahtlemata suurenenud, kuid ilmselt mitte nii palju kui viidatud artiklis välja toodi. SMI ning Nature artikli tulemuste erinevus on seletatav just eelkirjeldatud veakomponentide tõttu.

Lageraiete pindala suurenemise põhjuseid on aga mitmeid. Üle euroopalise põhjusena on ka Nature artiklis välja toodud nõudluse kasv. Siseriiklike põhjustena võib lisada veel metsade vanuselise struktuuri: uuendusraiete tingimustele vastavate metsade pindala on kasvanud ja omandireformi lõpule jõudmist (2004-2015 perioodi keskmisena oli majandamisest väljas ca 15% metsamaad, 2016-2018. aastal oli vastav näitaja keskmiselt 1%).

Aga ilmselt on veelgi olulisemaks „kasvu“ põhjuseks valitud perioodid ise. Eesti raiemahud on viimastel kümnenditel kõikunud väga palju. Kui SMI järgi 2018. aasta raiete kogumahu hinnanguks oli 12,7 miljonit m3, siis 2008. aastal oli see 4,6 miljonit m3. Ühe aasta raiemahust on olulisem perioodi keskmine; kui aastate 2000-2003 keskmiseks raiemahuks oli sarnaselt praeguse kümnendiga 10,7 miljonit m3, siis aastate 2006-2009 keskmiseks raiemahuks oli 5,5 miljonit m3, neist esimene periood aga Nature artiklist kajastust ei saanud. 2019. aastal toimus juba raiemahu langus ning sama on oodata ka 2020. aasta kohta.

Võrdlus rahvusvahelise raiestatistikaga

Ajakirjas Nature avaldatud artiklis püütakse anda hinnang ka FAOSTAT andmebaasis olevatele riiklikele andmetele, selleks võrreldakse riiklikke andmeid Global Forest Change kaartide abil arvutatud hinnanguliste raiepindaladega.

Esmalt on oluline mainida, et FAOSTAT andmebaas ei sisalda mitte raiemahte, vaid kasutusse võetud puidu andmeid (inglisekeelne termin removals). Antud termin sisaldab ka mittetüvelist puitu ning samuti puitu mittemetsamaalt. Kuigi tegemist pole täpselt sama mõistega kui raiemaht, on nende (removals, raiemaht ja pindala) omavaheline seos siiski selge. Siinkohal on oluline rõhutada, et artiklis leitud arvestusliku raiepindala ja FAOSTAT andmebaasis oleva removals aegrea vaheline korrelatsioon on Eestil Euroopa riikidest parim (Nature artiklis joonis: Extended Data Fig. 6). Ka Nature artikli koondhinnang Eesti esitatud statistika kohta on positiivne: Estonia. Data from the GFC are consistent with harvest removals, and probably include the amount of area affected both by final cut and also by salvage logging after major disturbance events.

Langi pindala

Nature artiklis on analüüsitud ka lageraielankide (termin "harvested forest patch") suuruste jaotust. Artiklis väidetakse, et Eesti raiealad, mis on suuremad kui 7,2 hektarit, moodustavad üle 50% lageraielankidest. Antud termini puhul ei ole tegemist ühe lageraielangiga, vaid analüüsitud on 16 hektari suurustel ruutudel olevate lageraielankide kogupindala ning nende jaotust ning antud juhul ei olnud oluline, kas seal paiknes üks viie hektariline või viis ühe hektarilist lageraielanki. Sealjuures jäävad jaotusest välja 16 hektari suurused ruudud, kus puuduvad lageraie langid. Antud meetodiga saadud tulemus näitab eelkõige raiete suhtelist kontsentreeritust, mitte raielankide suuruse jagunemist.

Nature artiklis kasutatavad algandmed ja arvutused on avalikud . Osa avaldatud arvutuse programmi koodist on raskesti mõistetav. Arusaamatuks jääb pindalade liigitus: kui 16 hektarilisel alal olnud raiutud alade summaarne pindala ületas 2,97 hektarit, siis liigitati ala üle 7,2 hektari suuruseks lageraielangiks.

Täna kehtib Eestis 7 hektari suurune lageraielangi piir, kui raiutakse mitu kõrvuti metsaeraldist. Hanseni jt poolt koostatud kaartide alusel moodustavad alla 7 hektari suurused ühel aastal raiutud lageraielangid 90% kogu raiutavast pindalast (Keskkonnaagentuuri arvutus). Metsateatiste järgi moodustavad 98% pindalast alla 7 hektari suurused lageraie teatised. Seega vastavalt Metsaseadusele (§29 lg 11 punkt 3) on suuremad langid võimalikud vaid 2% esitatud lageraie teatiste pindalast.

Lisaks SMI raietulemustele koostab Keskkonnaagentuur ka raiemahu eksperdihinnangu , milles kombineeritakse omavahel kolme andmeallikat: metsateatised, satelliidipiltide alusel koostatud lagedaks muutunud alade kaart (tellitud Tartu Observatooriumist) ja SMI. Kui ühe aasta lõikes on kahe hinnangu erinevus jäänud 10% piiresse, siis aastate 2007-2013 summaarne erinevus on ainult 1%. Viimase viie aasta lagedaks muutunud alasid kokku liites (4-5 aastat on langi uuenemise aeg) võib keskmiseks langi pindalaks hinnata u 2,5 ha. Vaadates sama metoodika alusel kokku liidetud lankide pindala jaotust saab öelda, et kuni 3,6 ha suurused langid moodustavad 50% raiutavast pindalast.

Täiendavalt mõtisklemiseks

Kaugseire on metsanduses kahtlemata üha olulisem ning arenguvõimalusi on palju. Samas peame siiski arvestama, et absoluutselt täpseid andmeid ei tule ka sellest allikast. Näiteks, Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel on puittaimestikuga kaetud alade ja muude alade kogupiiriks 220 000 km; soovitame mõelda kui suure ala moodustaks sellest piiri eksimus 1, 5 või 10 meetrit? Ning kui suure osakaalu moodustaks see eksimus metsamaa pindalast?

Lõpetuseks, Keskkonnaagentuur tegeleb aktiivselt metsade kaugseire andmete kasutamisega. Kahe aastase arendusprojektina on valminud tarkvara, mille alusel on loomisel metsa tagavara, kõrguse ja puuliikide kaardikihid. Lisaks tavapärastele metsaandmetele on ka mitmeid täiendavaid võimalusi nagu näiteks see, et saame esitada oluliselt kvaliteetsemaid piirkondlike andmeid, paraneb info raiete kohta (saame anda ülevaate lageraietest igas kvartalis), pareneb kliimaaruandlus ja palju muudki.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150