Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. august 2020

Bloomberg: puidu põletamine on kliimale jätkusuutlik

Bloomberg Green kajastab Maine’i, Ohio ja Georgia ülikoolide teadlaste uuringut, mis näitab, et suurem nõudlus energiapuidu järele võib mõjuda positiivselt metsade majandamisele ning kliimale.

Bloomberg: puidu põletamine on kliimale jätkusuutlik
Autor: Pixabay

Suurtes kogustes puidu põletamine võib vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ent seda üksnes juhul kui kasutame metsamajandusvõtteid, mis kiirendavad puude süsinikusidumist. Sedasi võtab Bloomberg kokku hiljutise uuringu teadusajakirjas Science Advances, püüdes ümber lükata levinud arusaama, et biomassi põletamine pole kliima seisukohalt jätkusuutlik.

USA ja Euroopa energeetikaettevõtted näevad biokütuseid alternatiivina kivisöest sõltuvale energiatootmisele. Kuigi puit on peamine bioenergia allikas, võib biokütus pärineda ka muudest orgaanilistest ainetest, näiteks põllukultuuride jäätmetest või isegi prügist. Materjali põletamine käitab auruturbiinid, mille tulemusel tekib elekter ja kõrvalsaadusena soojus. Mõlemat on võimalik inimeste kodudesse juhtida. Samuti saab materjale biokütusena transportida, kirjutab Bloomberg.

ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel on rõhutanud, et maailma keskmise temperatuuri tõus tuleb hoida alla 1,5°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb fossiilseid kütuseid võimalikult palju asendada taastuvenergiaga (sh biokütused), samuti on oluline taasmetsastamine. Puidu põletamine on kliimadebatis põhjustanud palju poleemikat. Mitmed uuringud näitavad, et puidu põletamisel eraldub süsinik kiiremini kui järgmine metsapõlvkond seda suudab siduda, vahendab Bloomberg.

Süsiniku sidumist metsades ja puidukasutuses on keeruline hinnata, kuna mõjutavaid tegureid on palju: pinnase tüüp, ilmastik, puuliigid, transpordimeetod ja põletamise viis ning asukoht. Värske uuringu autorid leidsid, et suur bioenergia nõudlus võib metsades seotava CO2 kogust suurendada. Teadlased väidavad, et kasvav nõudlus puidu järele ajendaks metsa rohkem istutama ja seda paremini majandama.

Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri leiab, et biomassi, sealhulgas puidu kasutamine energia tootmiseks on oluliselt kliimasõbralikum lähenemine võrreldes fossiilsete kütustega, kuna sel juhul välditakse „uue“ süsiniku lisandumist globaalsesse süsinikuringesse. „Kuigi ka puidu põletamisel eraldub süsinik, on see puu eluea jooksul atmosfäärist võetud ning puidus talletatud. Pikemas vaates seotakse põlemisel vabanenud süsiniku kogus tagasi uue põlvkonna metsapuudesse – süsinik ringleb metsaökosüsteemi ja atmosfääri vahel ning nn lisasüsinikku juurde ei teki,“ selgitab ta.

Uri sõnul on samas oluline, millist puitu energia saamiseks kasutada. „Määrav on siinkohal puude kasvukiirus ehk ajavahemik, mis kulub süsiniku metsa tagasi sidumiseks. Näiteks on Eesti tingimustes kiirekasvuliste ja majanduslikult madala väärtusega hall-lepikute laiem kasutamine bioenergias igati asjakohane. Samuti on raiejäätmete ja väheväärtusliku võsa kasutamine bioenergia tootmiseks kliimale positiivse mõjuga,“ ütleb ta. „Raietööde käigus paratamatult tekib raiejäätmeid, näiteks ladvad ja oksad. Juhul kui jätame nad langile kõdunema, siis aja jooksul selles materjalis seotud süsinik emiteerub atmosfääri nii või teisiti. Kasutades seda puitu kütteks, saame keskkonnasõbralikult katta mingi osa meie ühiskonna energiavajadusest,“ märgib Uri.

Positiivse kliimamõju saavutamiseks tuleb biomassi kasutamist reguleerida kliimapoliitikaga, mis võtab arvesse metsa kasvades seotava CO2 kogust ja seda, kui palju süsinikku raiudes ning põletades eraldub. Uuringu autorite sõnul tuleks ühtviisi soodustada nii puidupõhise bioenergia kasutamist kui süsiniku talletamist metsades. Nii saame korraga suurendada süsiniku sidumist ja kaitsta looduslikke metsi, vahendab Bloomberg.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736