Raul Kirsimäe: kõige tähtsam on tööstust käigus hoida

Eesti tööstuse käigushoidmine läbi kriisi on meie majanduse kõige olulisem ülesanne, rääkis Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe Kagu-Eesti Puiduklastri konverentsil.

Raul Kirsimäe  Foto: Eiko Kink

"Selle aasta kevadel pidime kõik kohanema täiesti uue olukorraga – meid tabas väga tugev tervisekriis, mistõttu on ka majandus saanud väga tugeva hoobi," rääkis Kirsimäe konverentsil.

"Koroonaviiruse mõju tööstusettevõtetele on olnud kahtlemata tugev ning kevadised õppetunnid on adekvaatsed siiani. Õnneks on realiseerunud positiivne stsenaarium nii tervise kui ka mõju osas majandusele. Küll aga on ettevõtjatel jätkuvalt laual küsimused, kuidas tagada oma töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus, kuidas toimetada hankijatega ja ostjatega, kuidas tagada ettevõtte likviidsus ja kas teha investeeringuid," jätkas ta.

Samal ajal on Kirsimäe sõnul tekkinud terve rida võimalusi. "Me oleme rohkem valmis ära kasutama ja kaasa minema erinevate digitaalsete lahendustega, mis tegelikult võimaldavad ettevõtetel muutuda efektiivsemaks," sõnas ta.

Kirsimäe sõnul on oluline hoida silma peal meie olulisematel sihtturgudel. Ka mööbli- ja puidusektor sõltuvad väga suurel määral ekspordist. Positiivne on see, et meie kõige olulisematel turgudel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus jääb prognoositav majanduslangus umbes 5% juurde, mis on väiksem kui euroalas keskmiselt - prognoositud on 8%. "Hoop majandusele on olnud mõnevõrra väiksem, kui me aasta alguses prognoosisime," sõnas ta.

Ostujuhtide indeksi põhjal näeme, et viirusel oli selgelt väga tugev ja kiire mõju. "Pihta said kõik sektorid, kuid tööstus õnneks mõnevõrra vähem. Paljud Eesti tööstusettevõtted suutsid oma tehased hoida töös, mis andis inimestele tööd ning tõi riiki maksutulu. See tõi Eesti ettevõtetele usaldust juurde, sest väga paljudes riikides ei suudetud hoida tehaseid töös ilma häireteta ning ei suudetud täita lubadusi, mis ostjatele antud oli," rääkis Kirsimäe.

Kui me vaatame Eesti tööstuse tootmismahtu, eksporti ja jaekaubanduse müügimahtu, siis need on kasvamas ning see kinnitab, et taastumine on olnud üpris kiire. "Inimesed reisivad vähem ning kulutavad seda raha pigem remondi tegemise või mööbli ostu peale ning raha jääb riiki," jätkas ta ja lisas, et mõnel sektoril läheb isegi paremini kui enne kriisi - näiteks aiamajatootjatel on nii palju nõudlust, et nad ei jõua ära toota. "Mööblitootjate hulgas on pilt küll erinev, kuid ka seal on olnud kuulda, et põhiprobleem ei ole mitte tellimused, vaid tööjõud, kes tellimused ära täita saab."

Puidu- ja mööblisektorile on väga oluline see, kas ja kui palju ehitatakse. "Murelikuks teeb, et ehitusmahud on langenud. Näha on ka seda, et uute hoonete ehitusi on edasi lükatud. Väikest elavnemist on küll näha, sest arendusprojekte võetakse uuesti sahtlist välja ja tullakse pankadest raha küsima, et seda ellu viia. Ka inimeste käitumises oli näha juba juunikuus elavnemist. Seega, on olemas positiivseid märke, mis viitavad, et inimesed hakkavad taas oma plaane ellu viima. Tarbijate osas paistab silma, et nende kindlustunne on siiski pihta saanud. Isegi ettevõtjate poole pealt on taastumine olnud kiirem. Õnneks küll pole oluliselt langenud tarbijate rahaline võimekus, milles on abiks olnud riik erinevate meetmega, eelkõige palgatoetusega, mis kõige raskematel hetkedel aitas ning andis nii ettevõtjatele kui ka inimestele kindlust juurde," analüüsis Kirsimäe.

Tööstust tuleb käigus hoida

Kokkuvõttes märkis Raul Kirsimäe, et ohukohad ei ole kusagile kadunud, kuigi meil on realiseerunud positiivne stsenaarium. "Ebakindlust on siiski endiselt väga palju. Me kõik oleme saanud kogemuse võrra rikkamaks ning oluline on mõelda, kuidas hoida oma ettevõtet töös ja kaitsta viiruse eest," jätkas ta.

"Oluline on jätkata tööd hankijatega ja klientidega, keda on praeguses olukorras keeruline saada. Seega tuleb hoolega hoida olemasolevaid kliente, kellega on võib-olla mahte kasvatada lihtsam kui uutega. Järjest olulisemaks muutuvad tööjõuga seotud teemad ning samuti automatiseerimine ja digitaliseerimine. Eesti tööstuse käigushoidmine läbi kriisi on meie majanduse kõige olulisem ülesanne."

Loe Raul Kirsimäe ettekandest pikemalt SIIT.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150