Jaak Nigul: avalikku sektorit tuleks kärpida 30 000 inimese võrra

Mööblitootja Tarmeko juht ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul   Foto: Andras Kralla

Mööblitootja Tarmeko juht ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul leiab, et Eesti avalikku sektorit tuleks kärpida vähemalt 30 tuhande inimese võrra, sest riik on elanud üle jõu ja laenurahaga elatustaset hoida ei tohi. Riik peaks ettevõtete toetamise asemel investeerima infrastruktuuri arendamisse, et aidata ääremaade inimesi ja ettvõtteid, vahendab ERRi uudisteportaal.

Järgneb intervjuu Jaak Niguliga. Teda küsitles Indrek Kiisler.

Kuidas Tarmekol kriisi ajal läinud on?

Meie grupis on mitu tehast, millest mõni ei tundnud kriisi üldse, mõnda mõjutas aga kõvasti. Üks tehas vähendas palku üheks kuuks 30 protsenti ja nad läksid varem puhkusele. Teine tehas vähendas palkasid kolmeks kuuks ja koondas tosinajagu inimesi. Kasutasime kahes tehases ka riigi poolt pakutavat palgatoetust, kolmandas tehases polnud seda vaja.

Millised on lähikuude väljavaated? Aastate kohta ma ei julge küsidagi.

Tahaks tsiteerida anekdooti: Soome helilooja Sibelius asutas ennast õhtul kõrtsu minema, kui naine küsis millal ta tagasi tuleb, siis Sibelius vastas, et ta on helilooja, mitte ennustaja.

Minuga on sama lugu, faktoreid on nii palju, et ma ei oska ennustada. Inimeste käitumine tarbijatena on selles kriisis väga muutunud, osaliselt on mööbli ostmine isegi suurenenud, sest inimesed on rohkem kodus. Teistes mööblisektorites on jälle kõva kukkumine.

Kas samasuguses olukorras on Eesti valitsus? Ei osata ju ennustada, mis tuleb. Ainus erinevus teiega võrreldes on see, et riigi lähitulevik on kindel, sest on võetud laenu ja seda jätkub veel aastateks?

Siin on kaks erinevat poolt. Kriisi ajal tõesti peaks valitsus investeerima rohkem, et majandustsüklit tasakaalustada, aga seda tuleks teha reservide arvelt. Meil paraku söödi need reservid tõusutsükli ajal ära, seetõttu on valitsust kiita keeruline.

Eravestlustes poliitikud ja majandusest arusaavad majandusteadlased tunnistavad, et kogu ümberjagatav raha tuleb ettevõtlusest. Avalikult sellest eriti rääkida ei taheta. Räägitakse, et riik annab ja tagab, kuid tegelikult saab riik anda vaid seda, mida ta saab ettevõtluselt maksudena. Kui sellest jääb väheseks siis võetakse laenu. 10 protsenti riigeelarvest oleme täitnud eurotoetustega, mis tulevad teistelt euroliidu ettevõtetelt.

Loe täismahus intervjuud Jaak Niguliga ERRi uudisteportaalist.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150