Pärnumaal katsetatakse uudset soo taastamise viisi

RMK koostöös Tartu Ülikooliga katsetab soo taastamisel mehhaniseeritud turbasammalde külvi. Tegu on uudse taastamisviisiga, mille sarnast pole Eestis varem rakendatud. Üheks testalaks on Maima endine turbakaevandusala Põhja-Pärnumaa vallas.

Turbasambla laotamine Maima jääksoos 2020.  Foto: Ants Animägi

Eestis on 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid. Need on ilma taimestikuta, äärmiselt tuleohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Selleks, et endistel turbakaevandusaladel käivituksid looduslikud taastumisprotsessid, katsetab RMK koostöös Tartu Ülikooliga soode taastamisel erinevaid meetodeid.

„Varem on Eestis turbasamblakülvi testitud käsitsi väikestel proovialadel. Kanada eeskujul katsetame Eestis esmakordselt soodele iseloomuliku turbasamblavaiba taastumise kiirendamiseks turbasambla mehhaniseeritud külvi, mis tähendab, et kämblasuurused turbasambla fragmendid laotatakse masinaga ühtlaselt maapinnale ja kaetakse niiskuse hoidmiseks põhuga. Seejärel tõstetakse alal veetase turbasammalde kasvamiseks piisavale kõrgusele,“ ütles RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi.

Eri metoodikate edukuse testimiseks on Maima jääksoo jagatud 15 alaks: 12 alal testitakse eri taastamise viise ja 3 ala on jäetud n-ö kontrollaladeks, kus taastamistöid ei tehta. Nii saadakse infot, mille najal tulevikus soode taastamise metoodika valikul teadlikumaid otsuseid teha.

Animägi sõnul on jääksoode taastamine oluline mitmel põhjusel. „Veetaseme tõstmisel likvideeritakse ülisuur tuleoht. Teisalt on sood tohutut hulka süsinikku salvestavad ökosüsteemid, kuid alandatud veetasemega ja taimestikuta turbakaevandusaladelt eraldub igal aastal üle 2 tonni süsinikku hektari kohta, mis kiirendab kliima soojenemist. Taastamistööde järel hakkavad sood jälle süsinikku siduma, kuna luuakse soodsad tingimused turba tekkeks ning soodele tüüpilise elustiku taastumiseks. Lisaks on sood on elupaigaks mitmetele üle Euroopa haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale.“

Maima jääksoo taastamistööd teostab RMK hanke võitnud Tekamer OÜ (kokku 70 hektaril). Taastamistöö projekti koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töid rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Eestis hakati soid taastama kümme aastat tagasi ja selle aasta lõpuks saab uue elu juba 12 500 hektarit ehk enam kui Vormsi saare jagu soid ja soometsi. Endiseid kaevandusalasid on RMK eestvedamisel taastatud ligikaudu 1000 hektaril, millest olulisemad on Lahemaa rahvuspargis Viru ja Hara raba jääksoo, Jõgevamaal Laiuse jääksoo, Hiiumaal Määvli raba jääksoo ja Põlvamaal Arramäe raba jääksoo.

Uuri lisa RMK loodusblogist.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150