Heiki Hepner: peaksime muretsema, kuidas ja milleks me metsa kasutame

„Metsandus on hetkel kuum teema ja ma ei oska öelda, kui palju sellest kuumusest õnnestuks kasutuskõlblikuks energiaks muuta. Väga suur optimist ma selles osas ei ole, aga ühiskonnana peame me kindlasti kokkulepete poole püüdlema ja ka need tegelikult lõpuks saavutama,“ sõnas Hepner tänasel konverentsil „Puit Energiaks“.

Heiki Hepner esinemas eelmisel aastal konverentsil "Puidutööstuse Äriplaan 2020".  Foto: Ove Maidla

Riigikogu liige, metsanduse toetusrühma juht Heiki Hepner tõi välja mõned märksõnad, millele tuleb mõelda, kui räägitakse energeetikast ja metsandusest. „Kõigepealt, kas me peaksime muretsema sellepärast, et meil lõppeb mets otsa. Etteruttavalt ütlen, et see mure on asjatu! Ma mäletan esimesi selliseid jutte kahekümne aasta tagusest ajast. Me peaksime eelkõige muretsema selle üle, kuidas ja milleks me metsa kasutame ja mis me varutud puiduga teeme. Meil on kolm olulist valdkonda - majandus, looduskeskkond ja sotsiaalne. Saavutame edu ainult siis, kui me keskendume nende kolme ühisosa otsimisele ja saamisele,“ rõhutas Hepner.

Kas surnud puit metsas võib olla oht meie turvalisusele?

Tänaseks konverentsiks valmistudes vaatas Heiki Hepner pisut statistikat aastaraamatutes „Mets 2009“ ja „Mets 2019“, analüüsides põgusalt, kuidas on muutunud surnud puidu osakaal Eesti metsades. „2008. aastal oli surnud puitu 29,6 miljonit tihumeetrit, sealhulgas siis ka kaitstavates metsades. 2018. aastal oli surnud puitu kokku 38,6 miljonit tihumeetrit, sealhulgas majandavates metsades 31,7 miljonit tihumeetrit. Kümne aastaga on surnud puidu hulk kasvanud 1,3 korda. Majandusmetsa hektaritagavara kohta teeb see 15,7 tihumeetrit,“ tõi Hepner välja. „Vanajumal andis meile tänavuseks suveks suhteliselt niiske ja jaheda ilma, mis ei ole lasknud kuuse-kooreüraskil plahvatuslikult levida, kuid julgen prognoosida, et lähiaastad toovad meie kuusikutes veel jõudsalt juurde surnud puitu. Kui me siin midagi ette ei võta, siis ühel kuumal suvel muutub see ohuks meie turvalisusele. Pean silmas ulatuslike metsatulekahjusid, mida mitmest maailma otsas oleme kas siis meedia vahendusel kuulnud, või lugenud, või ka tegelikult ehk mõnigi on lausa kogenud. Loodan, et ükskõik kui erinevad keskkonnakaitselised huvid meil on, ei soovime me selliseid tulekahjusid, mis on möllanud Austraalias, USAs, aga ka Lõuna-Euroopas.“

Ka huvitas Hepnerit, kuidas meil on läinud hall-lepikute majandamisega ja kas need saavad kohe otsa. „Hall-lepikute tagavara on püsinud viimase 20 aasta jooksul kõrgemal kui 30 miljonit tihumeetrit, kusjuures suurem kasv on tulnud just pärast taasiseseisvumisaega ehk viimase 30 aastaga. 60 aastat tagasi oli hall-lepikuid meil umbes 15 korda vähem. Majandavates metsades arvestati 2018. aastal halli lepa, remmelga ja toominga puidu kogumahuks enam kui 32 miljonit tihumeetrit, millest jämedalt võttes pool on tänases arusaamas küpsed puistud. Kõik metsandusinimesed teavad, et madalakvaliteedilist puitu tuleb lisaks hall-lepikutele ka tegelikult teiste puuliikide puistuid majandades,“ rääkis riigikogu liige.

Mida võiks siis eelpool toodu põhjal väita? Heiki Hepneri sõnul eelkõige seda, et me ei majanda oma metsi üleliia intensiivselt, kui meil on nii palju surnud puitu metsas. Ja teiseks, meil on täna metsas arvestada palju ressurssi, mida me saaksime kasutada bioenergeetikas. „Tegelikult võiks siia lisada sõna kahjuks, sest majanduslikult kõrgema lisandväärtusega majandusmetsad ja kõrgemat lisandväärtust loov tööstus ei ole kindlasti saatanast. See on aga hoopis ühe teise konverentsi arutelu teema,“ ütles Hepner.

Kliimapoliitika väljakutsete lahenduseks ei ole utoopiale sarnanevad poliitikad

Kliimapoliitika ja bioenergeetika on omavahel väga tihedalt seotud, sest läbi taimede, mille hulka loomulikult kuuluvad ka puud, on võimalik CO2 siduda ja süsinikuneutraalset energiatootmist edendada.

Heiki Hepner rääkis, et viimasel ajal on puidu kasutamise kohta avaldatud mitmeid arvamusi, mängitud mõttega, et puitu ei liigitaks taastuvenergiaallikaks, või koguni pöördutud Taani krooni poole, et see oma alamat korrale kutsuks. „Puidu põletamisel tekkiv süsihappegaas pidi jääma õhku ringlema vähemalt mitmekümneks aastaks ja seepärast oleks mõistlik kliima kontekstis kasutada kogunisti kivisütt ja maagaasi. Sellised väited teevad ausalt öeldes nõutuks ja seda enam, kui need tulevad lugupeetud teadlaste poolt,“ oli Hepner nördinud. „Tegelikult me teame ju kõik väga hästi, et kivisöe moodustamiseks ei kulu kümneid aastaid, vaid miljoneid aastaid. Loomulikult on kogu temaatika küllaltki keeruliste seostega ja teinekord on teadlaste tulemused ka vastandlikud. Siiski on paslik siin meenutada tõsiasja, et kliimapoliitika väljakutsete lahenduseks ei ole utoopiale sarnanevad poliitikad, ega ka rohesotsialism. Rõhutan veelkord - toimiv lahendus peitub majanduse, keskkonna ja sotsiaalse valdkonna ühisosas ja peab esmajärjekorras teenima Eesti rahva huve.“

Bioenergeetikal on koht Euroopa rohelises kokkuleppes

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks muutuda aastaks 2050 süsinikuneutraalseks ning selleni peab aitama jõuda Euroopa Roheline kokkulepe. „Roheline kokkulepe on iseenesest märksa laiema käsitlusega dokument kui tänase konverentsi teema, kuid bioenergeetikal on seal kindlasti oma koht olemas. Toon välja mõned rõhuasetused, mõned Eesti seisukohad. Kõigepealt tuleb tagada säästlikuse kriteeriumitele vastava biomassi kasutamise võimaldamine energia tootmiseks. Ja teiseks, metsanduses soovime jätkata selliste metsamajanduslike võtete kasutamist, millega on võimalik pikas perspektiivis suurendada metsade tootlikkust, süsinikusidumist, süsinikuvaru ning parandada metsa tervislikku seisundit, sealhulgas arvestades muude, metsa kui ökosüsteemi funktsioonide, säilitamisega,“ selgitas Hepner.

Kui Euroopas seab strateegia eesmärgiks ka metsamaa pindala suurenemise, siis Eestis on seda Heiki Hepneri arvates küllaltki raske teha, sest juba täna nähakse probleemi selles, et meie looduslikud rohumaad on möödunud aastakümnetega muutunud metsaks või on hakatud metsast lausa soid tegema.

Riigikogu laual mitmed metsateemad

Heiki Hepneri sõnul on sel sügisel Riigikogu laual mitmeid metsandusega seotud teemasid. „Markeeriksin täna ainult ühte, mille esimene lugemine on ka läbitud - Elektrituruseaduse muutmise seadus, kus antakse ka õigus Narva jaamades kasutada biomassi. Selle seaduse järgi peaks taastuvenergia toetus toimuma vähempakkumisega, millega me tegelikult välistame kallima sortimendi põletamise. Toetusele seatakse ka ülemmäärad ja praeguste kavade järgi on siis ülemmäär 15 eurot megavatt-tunni kohta,. See seadus nõuab ka Euroopa Komisjoni luba," rääkis ta ja rõhutas, et seadus on Riigikogus veel menetlusel ja loomulikult kaasatakse ka selle tegemisel erinevaid huvigruppe ning kuulatakse erinevate huvigruppide arvamusi.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150