Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. september 2020

Valminud on puidutööstuse konkurentsiraport

Puidutööstuse konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete kõige värskemaid majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.

Valminud on puidutööstuse konkurentsiraport.
Autor: Pixabay

Valdkonna kvartaliraport põhineb maksu- ja tolliameti poolt kogutud ja avaldatud ettevõtete 2018. - 2020. aasta kvartalipõhistele äriandmetele, äriregistri ja statistikaameti infole ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 100 000 euro piiri.

Sektori olukorda kommenteeris Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. „Puidutööstus on seotud mitmete väärtusahelatega, millest peamised on ehitussektor, transporditööstus, pakenditööstus, energeetika ja mööblitööstus. Kuna erinevad väärtusahelad ja erinevad turud reageerivad muutustele majanduses erinevalt, siis on puidutööstuses pea alati korraga kuulda nii võitudest kui raskustest. Ka koroonakriis tõi ühtedele ettevõtetele raskusi ja nõudluse vähenemist, samal ajal kui näiteks aiakaupade ja koduremondiga seotud toodete valdkonnas müük kasvas,“ selgitas Välja.

Henrik Välja rõhutas, et kohaliku tooraine kasutamine ja kõrge automatiseerituse tase päästsid puidutööstused sisendite tarneraskustest ja võimaldas jätkata tööd tagades töötajate turvalisuse. Koroonakriisi hullematest mõjudest päästis ka eksporditurgude mitmekesisus, kuigi logistika põhjustas selles vallas väljakutseid.

Kalleim toore Euroopas. „Ümarpuit saavutas oma hinnatipu 2018. aastal, kui hinnatõusu vedasid Skandinaavia tselluloositööstused ning nende ostetav paberipuu. Puiduturule avaldas juba enne koroonakriisi negatiivset mõju USA-Hiina kaubandussõda ning Kesk-Euroopa ulatuslikest üraskikahjustustest tulenev ülepakkumine ja hinnalangus tooraineturul,“ ütles Välja. „Eestis on ümarpuidu hind pea alati kõrgem kui teistes Euroopa olulisemates metsariikides, mis seab suure surve meie töötlevale puidutööstusele. Eesti puidutööstused on nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis kõrge tehnoloogilise taseme ja efektiivsusega, mis võimaldab siiski turul konkurentsis püsida. Lisaks automatiseerimisele otsitakse efektiivsust ka digitaliseerimisest, mis on puidutööstustes viimasel ajal üks peamisi investeeringute suundasid.“

Samas lausus Välja, et hoolimata väljakutsetest turul, vaadatakse tulevikku positiivselt.

MIS ON MIS

Puidutööstuse konkurentsirapordi koostas Äripäeva Infopank, kelle eesmärgiks on tuua äri- ja finantsotsuste langetamiseks vajalik informatsioon parimal kujul ja mõistliku hinnaga juhi või spetsialisti töölauale, kindlustamaks ettevõtte edu.

Konkurentsiraporti hinna sisse kuulub:

•kõik sektori TOPid ja võlglased;

•kommenteeritud konkurentsiraport;

•valdkonna ettevõtjate trendiuuringu kokkuvõte;

•andmefail ettevõtete finantsnäitajate ja suhtarvudega.

2019. aasta aruannete kokkuvõte tuleb tellijatele tasuta lisaks hiljemalt novembris.

Raporti leiad SIIT.

Negatiivne süsinikujalajälg võiks olla puidutööstuse realistlik eesmärk

KPMG Baltic OÜ tegevjuht Andris Jegers ja KPMG Law partner Karin Kaup toovad välja, et koroonapandeemia on avaldanud metsa- ja puidutööstusele olulist mõju, kuid valdavalt tegutsevad sektoris hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse tehnoloogiaga ettevõtted, mis on suutnud jätkata tegevust ilma suuremate tagasilöökideta. Paljud sektori ettevõtted on kriisist toibumas ning juhtide hinnangul toimub taastumine üsna kiiresti. Seda kinnitab ka asjaolu, et Statistikaameti andmetel oli just metsa- ja puidusektor üks vähestest sektoritest, kus tööhõive kriisi kiuste hoopis kasvas.

TASUB TEADA

Swedbanki värskelt avaldatud tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes üldiselt on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35 protsenti tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50 protsenti.

Regionaalselt tähtis haru. Metsa- ja puidusektoril on jätkuvalt oluline roll töökohtade loomisel väljaspool Harju- ja Tartumaad. Koguni neljandik kolme Kagu-Eesti maakonna müügitulust tuleb puidu- ja mööblitööstusest, mis pakub seal tööd umbes kolmele tuhandele inimesele.

Keskkonnateemad järjest olulisemad. Jegersi ja Kaupi sõnul on puidutööstus üks nendest valdkondadest, kus on võimalik kaasaegseid tehnoloogiaid rakendades vähendada ökoloogilist jalajälge kasvatades samas tootmisvõimekust ning pakkudes täiendavat lisandväärtust. Sestap on järjest enam puidutööstused pööramas rõhku kliimaneutraalsuse saavutamisele. Ka nõu sel teemal küsitakse rohkelt. „KPMG lai kliendibaas ja kogemus kinnitavad, et üha enam ettevõtteid mõtleb keskkonnateemadel ning kliendid ootavad ka meilt üha enam nõustamist energeetika, kliima ja keskkonnamõjude osas,“ toovad nad välja.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150