Autor: Metsamajandusuudised.ee • 17. september 2020

TAGASIVAADE: Parim metsamajandaja 2020

Äripäev uuris, kes olid need tublid metsamajandajad, kes osalesid tänavu parima metsamajandaja konkursil.

Parim metsamajandaja 2020 nominendid koos liitude esindajatega.
Autor: Erlend Štaub

Parima metsamajandaja tiitlit anti tänavu välja 27. korda. Sel aastal oli Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil rekordiline osavõtt - parima tiitlile kandideeris 15 metsamajandajat, tulemused kuulutati välja Tallinnas kogu pere metsapäeval 15. augustil.

Tänavune parim metsamajandaja on Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Konkursi II koht läks Johannes Nirgile Lääne-Virumaalt ja III koht Peeter Änilasele Tartumaalt.

Nendega intervjuusid saad lugeda siit:

Eesti parim metsamajandaja Mihkel Jürisson: olen männiusku

Johannes Nirgi: metsa juurdekasv peab olema alati suurem kui raie

Peeter Änilane: minu meelistöövahend on võsavikat

Kes aga olid ülejäänud nominendid ja mida nad omi metsi majandades oluliseks peavad?

Aigar Paas: puidu müügist olulisem on mulle metsa kõrvalkasutuste arendamine ja elamuste pakkumine

Aigar Paas.
Autor: Erametsakeskus

Puidu müügist olulisem on Aigar Paasile metsa kõrvalkasutuste arendamine ja elamuste pakkumine. Seetõttu on mees oma Võrumaal Pullijärve kõrval asuvasse männikusse rajanud puhkeküla, mida ümbritseb mustikamuru ja mille territooriumil asuvas sajas pesakastis elab värvikas seltskond erinevaid linnuliike. Samuti on rajatud Hino järve kaldale, 120 aastasesse puistusse privaatset puhkust võimaldav Kimalase metsamaja.

Puhkeküla ümber ei tee Aigar peale sanitaarraie midagi, jättes külalistele võimaluse loodust selle kõige puutumatumal ja ehedamal moel kogeda.

Aigar on Võrumaal kohalik mees ja oma metsad on ta ostnud või erastanud. Hariduselt jurist, praegu ehitusfirmat omav mees on omal ajal lühikest aega töötanud ka metsavahina ja on täna tihedalt seotud Võrumaa Metsaühistu tegemistega.

“Metsa majandamisel proovin tegutseda jätkusuutlikult ja metsade mitmekesisust arvestavalt,” ütles Paas ning lisas et ta ei poolda üheliigilist puupõldu vaid eriilmelist, soovitavalt loodusliku uuenemise teel rajatud metsa.

Kuna puidu müük ei ole talle esmatähtis, püüab ta luua tingimusi metsa kõrvalkasutuse arendamiseks läbi puhkemajanduse.

Birch Lagoon OÜ: kasemahla valmistamine on viinud meid joohitehnoloogiat õppima

Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Otepää hoiualal asuva kaasiku tahtis Rain Komlev omal ajal maha võtta, kuid abikaasa Birgit Lõhmus-Komleva tõmbas sellele mõttele pidurit. tema arvates vääris nii ilus mets säilitamist. Nüüd kogutakse sellest metsast tonnide viisi kasemahla.

Kaskede vahel lookleb omapärane voolikute süsteem, millega tänavu korjati 13 tonni kasemahla. Mahla võtmiseks puuritakse kasetüvesse kaheksa millimeetrise läbimõõduga auk, millesse pistetakse voolikusüsteemiga ühenduses olev tila. Peenike ava kasvab hiljem ise kinni ja seda pole vaja spetsiaalselt sulgeda.

Mahl hapendatakse ja maitsestatakse ning villitakse pudelitesse, et seda siis laatadel ja kauplustes müüa.

“Mahlakaasik ei vaja rohkem hooldust, kui võsa raiumine,” toovad Rain ja Birgit välja. “Kaski istutatame ka iga-aastaselt juurde ja praeguse kogemuse najalt teame, et kõige rohkem ja paremat mahla annab kuiva liivakünka peal kasvav kask päikesepoolsest küljest,” märkisid nad.

Tulevikus on Rainil ja Birgitil plaanis kasemahlast ka veine tootma hakata. Selleks asuvad mõlemad sügisest Olustveres joogitehnoloogiat õppima.

Risto Kiisk: rakendan koolis õpitut oma metsades

Risto Kiisk koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

19-aastane Luua metsanduskoolis metsurikutse omandanud Risto Kiisk on kooliõpingute kõrval teooriat praktikasse saanud rakendada oma isa Aavo metsades, kus noormees on teinud nii valgustus- kui harvendusraiet.

Huvi metsanduse vastu tärkas Ristos juba noorena, oma esimese mootorsae sai ta 15-aastasena. Isa Aavo seevastu metsaga nii sügavat sidet ei tunne ja arvab, et noortel tulebki toimetada lasta, kui neil huvi ja tahe olemas on. Küll aga arutatakse kõik metsaplaanid ühiselt läbi.

Perekonnale kuuluvat metsa neljal hektaril tunneb Risto nagu oma viit sõrme. Seal majandama hakates oli metsa üle võimust võtnud võsa, mille ta praeguseks on likvideerinud, käies igal nädalavahetusel koolist vabadel päevadel Tartumaal metsas saega töötamas. Kõik metsas vajalikud tööd hooldusest laasimise ja raiumiseni on ta teinud ise.

Risto eripäraks on, et ka peeneid puid ei jäta ta hooldusraiet tehes metsa alla vedelema vaid kõik korjatakse oma pere küttevarude tarbeks kokku.

“Minu eesmärk on majandada metsa jätkusuutlikult ning arvestada seejuures ka loomade ja lindudega,” lisas Kiisk. Ta lisas, et proovib kujundada mitmekesisemaid segametsasid, et haigused ei leviks nii kiiresti kui ühe puuliigiga puistus. Risto on püsimetsamajandamise pooldaja ning uuendamiseks eelistab turberaieid.

Sügisest jätkab Risto õpinguid Eesti Maaülikoolis ja on veendunud, et tema tulevik on seotud just metsandusega.

Koit Paasma: soovisin ka teistele näidata, mida ma oma metsades aastakümnete jooksul teinud olen

Koit Paasma koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Koit Paasma on terve elu metsaga seotud olnud. Kui mitte parasjagu tööl, siis metsas orienteerumist harrastades.

Koidu mets asub Viljandimaal Vilimeeste külas. Sinna kanti sattus ta üsna juhuslikult kolhoosi metsaülemaks. Annuse tallu rajati kodu ning kui lõpuks võimalus avanes, sai ta ka metsaomanikuks - erastas talu maa ja metsad.

Ametilt oli Koit metsakorraldaja ning vast seetõttu on tal ka enda metsa kohta kõik andmed detailselt teada. “Metsamajandajate konkursile tulin osalema seetõttu, et tahtsin ka teistele näidata, mida aastakümnete jooksul oma metsas teinud olen,” ütles Paasma. Koit tutvustaski eriilmelisi metsi oma kodu ümbruses, näitas kohalikku pärandkultuuri, nagu vanad mullaproovide augud ning tutvustas enda metsatööde ajalugu.

Mulgimaale iseloomulikult on Koidu metsad viljakal pinnasel, puud on kõrged ja kogu taimestik kasvab mühinal. Koit ütleb, et metsas peab kõik omal nahal ära proovima. Oma metsas teeb ta ise peamiselt istutus- ja võsatöid, suuremad tööd, nagu näiteks raied, tellib ta teenusena.

Metsast saadud tulu on ta enamjaolt investeerinud laste haridusse. Ta nendib, et tema tehtud tööst lõikab omakorda vilja ülejärgmine põlv.

Oma põhimõtteks nimetabki Koit säästlikku ja jätkusuutlikku metsamajandamist ning järeltulijatele korraliku metsa pärandamist.

Maie Rebane: metsaühistu aitab mul hea omanik olla

Maie Rebane koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Maie sai metsaomanikuks 1990. aastate keskel, kui tema emale soetati pensionipõlve veetmiseks talu, millega käis kaasas ka hulk metsa. Ühel hetkel otsustas Maie koos õe ja vennaga seda metsa ka majandama hakata.

Kuna Maiel endal metsateadmisi nappis, võeti ühendust metsaühistuga, kust ta sai palju abi nii nõustamise kui koolituste näol. “Ühistu aitab mul hea omanik olla - ilma metsaühistu abita me siiski metsaga tegelema poleks hakanud, tõenäoliselt oleksime kinnistu hoopis maha müünud,” ütleb Maie.

Tänaseks on metsas tehtud kõik metsamajandamiskavas ettenähtud tööd.

Nende mets sai ka näidisalaks teistele, kui metsaühistu seal ühe hooldusraiete õppepäeva korraldas. Metsaühistu korraldatud saekoolitusel sai Maie käppa ka võsasae kasutamise, nüüd lähebki ta võimalusel ise noort metsa hooldama. Sageli tehakse seda terve perega, samuti on traditsiooniks saanud talgukorras istutustööde tegemine.

Kiidusõnu jagab Maie naaberkinnistu eest hoolitsevale RMK-le, kes alles hiljuti tema metsa kõrvale uue tee ehitas. Nii pääseb ka tema oma valdustele paremini ligi. Hea koostöö on Maiel ka jahimeestega, kellega on sõlmitud jahimaade kasutamise leping.

Maie eesmärgiks on järgmistele põlvedele tulevikumetsa kasvatamine.

Priit Orupõld: kõik metsas tehtud tööd on mul täpselt kirja pandud

Priit Orupõld koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Priit Orupõld on mitmendat põlve metsamees ning metsamehe "pisiku" on saanud ka tema poeg Priit Karmo, kellele talu metsad on olnud ka praktikabaasiks. Priit ütleb, et metsameeste seas on ta põllumees ning põllumeeste seas metsamees. Suuresaare talu tegevused ongi põllu ja metsa vahel nii jaotatud, et pidevalt tööd oleks ning suvel metsa minema ei peaks - see Priidule ei meeldi.

Oma metsades korraldavad Orupõllud kõik tööd ise. Enamasti võetakse ise saag kätte, kuid äärmisel vajadusel tellitakse appi ka masinad. Metsa kasvatamist võrdleb Priit "Onu Raivo jutupliiatsiga" - kõik otsused tehakse parimad, hetkel olemasoleva info põhjal ning mets kujundataksegi kõiki erinevaid tegureid arvestades.

Suurt rõhku pannakse hooldusraietele, sest eemärgiks on tõsta lõppraiele mineva puistu kvaliteeti ning kasvatada võimalikult heade tüveomadustega puitu. Erandiks on kuusikud, mis selekteerivad ennast ise ning mida valgustusraiega väga ei puututa.

“Kõik metsas tehtud tööd olen täpselt kirja pannud,” ütles Orupõld. Ta tõi välja, et üles on märgitud iga tööpäev - kus ja mida tehti, milline oli ilm ning millist saagi kasutati. “Nii on hea järge pidada, erinevate tööde mõju hinnata ning tehtust õppida,” pidas Orupõld üles märkimist oluliseks.

Oma metsanduslikke põhimõtteid iseloomustab Priit lausega: kirves on parim metsakasvatuse vahend.

Valdu ja Mare Reinaas: meie eesmärk on majandada metsi selliselt, et järeltulevatele põlvedele jääks hästi majandatud metsamaa

Mare ja Valdu Reinaas koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Valdu ja Mare Reinaasa metsad asuvad Raplamaal, kus nad mõlemad on pikalt ka metsanduse valdkonnas töötanud. Mare viimane töökoht enne pensionipõlve nautima asumist oli Keskkonnaameti metsaspetsialistina, Valdu on töötanud riigimetsanduses, nüüd on ametis metsaühistus nõuandjana ja oma jahitarvete poes.

Nende pere metsade keskmeks on Raplamaal asuvad esivanemate maad, mille naaberlangid on nad võimalusel samuti endale ostnud ja taasmetsastanud. Suured investeeringud on tehtud maaparandusse ja liigniisketele metsadele juurdepääsu parandamisse - kui see on majanduslikult mõttekas ja arvestab keskkonnatingimusi. Kraavide planeerimisel ja taastamisel on Valdu ka ise meelde tuletanud Luual tehnikumis ja Tartus EPA-s õpetatut ning jälginud looduse märke - kraavi õige trajektoori näitab ette liigvees liikuv puuleht.

Valdu on aktiivne jahimees ning suureks hobiks on laskespordi erinevad harjutused. Ta on püüdnud mõistlikult metsamajandust ja jahindust ühildada. Kus aga püssist ei piisa ja ulukikahjusid esineb rohkem, on okaspuumetsade kaitseks appi võetud ulukitõrjerepellent Trico.

“Oleme oma metsamajanduslikesse tegevustesse pühendanud ka oma lapsed ja lapselapsed, et tagada põlvkondade ülene metsamajandus,” ütlesid Reinaastad. “Näiteks on kujunenud traditsiooniks emadepäeval ühiselt metsa istutada,” märkis Valdu Reinaas. Istutustalguid korraldatakse ka teistele huvilistele, samuti on Reinaasade maadel korraldatud hulk metsaühistu õppepäevi.

Reinaasade eesmärgiks on oma esivanemate maadel majandada metsi selliselt, et järeltulevatele põlvedele jääks hästi majandatud metsamaa.

Orm Tammepuu ja Riin Pallon-Tammepuu: mets pakub meile mõtestatud füüsilist tegevust

Orm Tammepuu ja Riin Pallon-Tammepuu koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Tammepuud armastasid varem oma vaba aega merel veeta, kuid kui pisipere lisandus, soovid muutusid. Kui viis aastat tagasi Riinu vanematekodu lähedal metsatükki müügis nähti, saigi vastu võetud otsus metsaomanikuks hakata.

Oma metsa juures hindavad Tammepuud võimalust mõtestatud füüsiliseks tegevuseks. “Mets on meie isiklik jõusaal, boonusena saab sealt ka nii kütte kui tarbepuud,” lisavad Tammepuud.

Maastikupilti soovitakse metsas hoida mitmekesisena, kujundades eriilmelisi salusid ning hoides osa kunagisest põllumaast metsa kasvamast. Väikse tüki metsa eraldasid Orm ja Riin nö reserviks kus nad hetkel midagi ei tee. Samas kõik metsamajandamiskavaga ettenähtud raied on tehtud, valgustusraied pealekauba. Samuti on korda tehtud kraavid ja sihid ning tänu sellele saab kunagises rägalikus nüüd päris hõlpsasti ja kuiva jalaga liikuda.

Metsategemistes on Tammepuude põhimõtteks, et lõbu ja kasu käiksid käsikäes. Lisaboonusena võimaldab oma mets ka lastele praktilist loodusharidust ja muidu aktiivset tegevust pakkuda. Praegu perele metsast tulu ei tõuse, aga pensionisambaks või pärandiks lastele loodetakse kujundada ilus mets.

Ahto Ülemaantee: eriti uhke olen hooldatud noorendike üle

Ahto Ülemaantee.
Autor: Erametsakeskus

Ülemaanteede peres on metsaasjad antud järgmise põlvkonna ajada. Metsaomanikke Liisit ja Tõnist esindas Eesti parima metsamajandaja konkursil poeg Ahto, kes on viimastel aastatel aktiivselt vanematele kuuluvaid metsi hooldanud.

Oma metsast rääkides ja sealseid tegemisi tutvustades on Ahto eriti uhke hooldatud noorendike üle. Need noored puistud on isa Tõnise istutatud.

Koolis Ahto metsandust õppinud ei ole, valgustusraie tegemise alused sai noormees selgeks internetist õppevideoid vaadates ja ise katsetades. Nõu on ta saanudja kogemusi vahetanud ka Hiiumaa Metsaseltsi õppepäevadel, kus ta seltsi liikmetena ikka kohal olla proovib.

“Eelnevatel aastatel sai olude sunnil palju metsa maha raiutud, edaspidi soovin majandada pigem harvendus- ja valikraietega,” lisas Ülemaantee. Ta lisas, et raiutud aladel tuleb aga niii metsa hooldamise kui ka kuivendussüsteemide korrastamisega palju vaeva näha, et sinna ilus mets kasvatada.

Lankidele on pere istutanud nii taimlast pärit kui oma metsa alt toodud puid, külvanud puuseemneid ning jätnud osa metsa ka looduslikule uuendusele. Suure hirvede arvukuse tõttu tuleb hoolitseda ka selle eest, et ulukid noori puid ei näriks.

Ahto eesmärgiks metsa majandamisel on jätta järgmisele põlvkonnale hooldatud ja hästi kasvatatud mets.

Ülo Tuvi: olen töötanud metsapatoloogina ning seetõttu küsitakse minult sageli ka metsanõu

Ülo Tuvi koos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa ja Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga.
Autor: Erlend Štaub

Ülo Tuvi metsad asuvad Viljandimaal Holstre lähedal. Samas tegeleb ta ka taimlamajandusega. Kuna erametsades on jätkuvalt probleeme istutusmaterjali kättesaadavusega, tuli ise lahendus leida. Nüüd kasvatabki Ülo kõik enda metsa istutatavad puud oma koduõuel, veidi jätkub neid teistelegi müümiseks.

Metsamajandamisest saadud tulu investeerib Ülo metsa, näiteks kuivenduskraavide korrastamisse liigniisketel maadel. Palju tööd on tehtud noorendike hooldamisel ja harvendusraietel. Istutustööd ja hooldusraied teeb Ülo ise ja laste abiga, uuendus- ja sanitaarraied tellib aga teenusena.

Ülo nendib, et Holstre kandis ollakse hädas põtradega ning ulukikahjusid esineb palju. Noorendikes püüab ta olukorda leevendada seebi ja villaga võrseid kattes, samuti tegeleb ta jahindusega.

Kohalikele on Ülo teada tuntud energiatootjana - temalt saab nii sooja- kui elektrienergiat. Esimest küttepuudena ja teist tema kahest päikesejaamast. Eks energiat saab ka puhtast meest, mida paarkümmend mesilasperet tema metsades lennates toodavad.

Ülo on pikalt töötanud metsapatoloogina ning seetõttu tullakse temalt sageli ka metsanõu küsima.

Ülo Tuvi nimetab oma eesmärkidena metsa majandamisel peremetsa traditsioonide jätkamist ja säästvat majandamist. Nii teeb ta raieid külmunud pinnasega, jälgib hoolega metsakaitse abinõusid ning toodab ise ka kvaliteetset istutusmaterjali.

Järgmisel aastal toimub kogu pere metsapäev Pärnumaal.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736