Autorid: Marge Väikenurm, Priit Pokk • 5. oktoober 2020

Kirjanen soovitab vara väärtust hoida

"Arvestades, kui palju maailmas raha juurde trükitakse, siis esimene eesmärk peaks olema ikka oma vara väärtuse säilitamine," leiab Rikaste TOPis neljandal kohal olev Raul Kirjanen.
Autor: Andras Kralla

Pelletitootja Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen soovitab ettevõtjatel praeguses kriisis oma vara väärtust säilitada.

Kirjanen rääkis, et praegune kriis mõjutab teatud sektoreid palju rohkem kui teisi, seega on üldistada keeruline.

"Majanduskonjunktuur on läinud keerulisemaks, ka meie sektoris on hinnad langenud. Samas on kriis võimalus – asju uue pilguga vaadata, proovida konkurente osta ja nii edasi. Meie ettevõttele kriis suurt mõju ei ole avaldanud," selgitas Kirjanen. "Paljud arendusprojektid välismaal on jäänud venima, kuna reisida enam ei saa ja ka hinnad on langenud, mis teeb uute tehaste arendamise keeruliseks. Samas, küll olukord normaliseerub ja siis oleme valmis kiiresti edasi liikuma."

Alati ainult oma ettevõttesse investeerinud Kirjanen soovitab vara väärtust hoida. "Arvestades, kui palju maailmas raha juurde trükitakse, siis esimene eesmärk peaks olema ikka oma vara väärtuse säilitamine,“ leiab Kirjanen. Tema hinnangul on eelis nendel firmadel, kelle kapitaliseeritus on hea ning kes suudavad efektiivselt ja võimalikult kontaktivabalt toimetada.

Noored sihivad globaalsust

Kirjanen asus tänavu Rikaste TOPis 4. kohal, tema ettevõtlusvara väärtus on 357,1 miljonit eurot. Enda jõukuse kohta Kirjanen arvamust ei avaldanud, kuid näeb rõõmuga TOPis järjest rohkem noori ettevõtjaid.

"Neil on ägedaid ideid ja nad sihivad globaalset turgu. Soovin neile kõikidele jõudu ja edu. Ma olen alati arvanud, et selleks, et Eestist saaks jõukas riik, ei pea kohalikud investorid ainult eksportima, vaid ka tootma teistes riikides ja sealt omakorda eksportima,“ ütles Kirjanen.

Sama märkis Kirjaneni äripartner Anders Anderson, kes oli edetabelis 9. kohal. "Rõõmu teeb tabeli esiots ning Eesti idufirmade edulugu – kõige suuremat väärtust luuakse ikka siis, kui tehakse midagi uutmoodi, revolutsiooniliselt, efektiivsemalt, kasutades uusi tehnilisi või digitaalseid lahendusi. Nende tublide visionääride ärid aitavad tohutult kaasa Eesti mainele ning sillutavad teed teistele ettevõtjatele oma teenuste või toodete müügiks." Anderson ise investeeris sel aastal näiteks koos Ain Hanschmidtiga telemeditsiini idufirmasse Viveo Health.

Loe lisaks
Rikaste TOP 500: miljardipiir on käegakatsutav

Anderson lisas, et tema jaoks annab edetabel ennekõike ülevaade Eesti edukate ettevõtete omanikest – ettevõtjatest, kes ajavad oma äri hästi, omavad suurt visiooni, annavad tööd paljudele inimestele ning läbi oma tegevuse hoiavad seda riiki üleval.

"Millised rahanumbrid kellelegi nime juurde arvutatakse, näitab vast suurusjärku, kuid täpne summa selgub ikka siis, kui ettevõte või varad mingil kujul realiseeritakse. Antud tabel on vist koostatud ka eelmise aasta aruannete baasil, mis praeguseks hetkeks, kui maailma rõhub COVID-19 kriis, saaks tõenäoliselt osaliselt teistsuguse sisu. Minule omistatud vara väärtuse suurust ei oska kommenteerida, kuid tunnen heameelt, et oleme viiruse siiani suutnud oma ettevõtmistest eemal hoida ning tegutseda plaanipäraselt edasi," sõnas Anderson.

Graanul Investi käive kasvas, dividend jäi väiksemaks

Graanul Investi tehas Osulas Võrumaal.
Autor: Liis Treimann

Raul Kirjaneni valdusfirma suurosalusega Graanul Investil oli mullu äriliselt väga edukas aasta. Graanul Invest ostis eelmisel aastal Ameerikas tehase, kasvatas käivet 100 miljoni euro võrra ja maksis dividendiks 10,08 miljonit eurot. Dividendimakse jääb aasta varasemale siiski alla. Toona maksis Graanul invest dividendi kokku ligi 13 miljonit eurot.

Kontserni peamine müügimahu kasv tuli mullu graanulitootmisest. Kui kogu kontserni müük kasvas kolmandiku võrra, siis graanulitootmise käive isegi üle 41 protsendi. Kasvust andsid olulise osa uue tehase lisandumine Ameerika Ühendriikides, võrdlusaasta madal tootmistase ning 2019. aasta hea tasakaal toormetarnete ja müügi vahel, selgitab ettevõte aruandes.

Kontserni konsolideeritud EBIDTA ehk kasum enne makse, finantskulusid-tulusid ja amortisatsiooni oli eelmisel aastal üle 93 miljoni eurot, kasvades samuti kolmandiku võrra.

Tänavusele aastale vaadates on Kirjanen nentinud, et kontserni käibed on pigem langustrendis. "Isegi kui mahtu suudame hoida, siis hinnad langevad turul ikkagi päris kiiresti," tõdes Kirjanen.

Uus tehas Texases

Graanul Invest kirjutab 2019. aasta aruandes, et otsis mullu võimalust laiendada graanulitootmist Balti riikidest välja ja just Põhja-Ameerikasse. Kui eelmise aasta varakevadel tuli müügile endise German Pelletsi graanulitehase pankrotivara Texases Woodwillis, siis osales enampakkumisel ka Graanul Investi asutatud tütarfirma Woodville Pellets, kes selle võitis.

„Koguinvesteeringuks kujunes 67 miljonit eurot, millest varade ostusumma oli 57,4 miljonit eurot ja ülejäänud ligi 10 miljonit euro eest osteti tehingu juurde käiv käibekapital (tooraine- ja valmistoodangu varud ning laekumata müügiarved). Täiendav 10 miljonit eurot investeeriti ettevõtte käibekapitali,“ kirjutab Graanul Invest aruandes.

Ettevõtte teatel oli ostetud tehas töökorras ning ettevõttes töötas ligi 70 inimest. „Tehas on siiski viimase kolme aasta jooksul emaettevõtte pankroti tõttu enamasti seisnud. Kontserni peamine ülesanne lähema aasta jooksul on tõsta tehase tehnilist taset ja teha töötajate täiendkoolitus, et saavutada stabiilne ja kvaliteetne toodangumaht 450 000–500 000 tonni aastas.“

Sellegipoolest andis USA tehas Graanul Investi käibele märkmisväärse tõuke. "Võtsime selle ettevõtte üle eelmise aasta keskel ja meie eelmise aasta tulemusi hakkas ta mõjutama kolmandast kvartalist," ütles Kirjanen.

Katsetatakse uute biotoodetega

Teise olulisema arenguna nimetab aruanne puidust biokemikaalide ja biomaterjalide tootmise ärisuunda, milleks rajati ettevõte Graanul Biotech. Katsetehasesse investeerib ettevõte kokku 15 miljonit eurot, millest 2019. aastal kulus 6,5 miljonit eurot.

2018. aastal saadi puidu fraktsioneerimise tehnoloogiat arendava ettevõtte SWEETWATER Energy tehnoloogia baasilt toetust Euroopa Liidust. „Projekti eesmärk on nelja aasta jooksul valideerida puidu fraktsioneerimise tehnoloogia protsess ning projekti tööstuspartnerite toel kasutada fraktsioneerimise tehase produkte (ligniin ja 2G suhkrud) olemasolevate toodete retseptide arendamisel või täiesti uute biotoodete tootmisel.“

2019. aasta augustis algasid katsetehase ehitustööd, mis planeeriti lõpule viia 2020. aasta I kvartali lõpuks. Aruandeaastal telliti enamik katsetehases kasutust leidvast tehnoloogiast, mille tarned ja paigaldus algasid 2019. aasta IV kvartalis. Esimeste tehnoloogiliste katsetustega oli aruande kohaselt plaanis alustada 2020. aasta II kvartalis.

Anderson on investeerinud veel kinnisvarasse

Graanul Investis on Kirjaneni ettevõttel Biofuel 50,36% suurune osalus, Anders Andersoni ettevõttel Neoinvesteeringud 39,4% suurune osalus. Lisaks kuulub Neoinvesteeringutele 50% ASist Pellet Invest, 100% OÜst Crossline, 25% OÜst Fliartos ning 57% OÜst Laineoru Arendus, mis kõik on kinnisvaraarendajad. Andersoni teine ettevõte on samuti kinnisvaraga tegelev Vana-Kalamaja Investeeringud.

“Graanul Investi asutamise idee autorid olime esialgu mina, mu praegune äripartner ja hea sõber Anders Anderson ning veel üks investor, kes hiljem loobus,” on ettevõtte suuromanik Raul Kirjanen mõni aastat tagasi Äripäevas meenutanud. “Lõplikku projekti kokku pannes kaasasime sinna ka teisi investoreid, kes olid Sylvesteri taustaga.”

Peale Kirjaneni ja Andersoni panid õla alla Sven Ivanov ja Marko Lastik. Kõik algas graanulite ja puukoore müügist. Õige pea kaasati projekti Urmas Nimmerfeldt, Toomas Mets ja Kuno Liblik. Viis endist sylvesterlast müüsid oma osaluse 2007. aastal kompanjonile, Graanul Investi praegusele suurimale omanikule ja juhatuse esimehele Kirjanenile ning osa neist leidis uue väljundi piirituse tootmises.

Pärast Sylvesteri eksomanike lahkumist on Kirjaneni äripartnerid Graanul Investis olnud Anders Anderson ja Andres Rätsepp. Anderson on Graanul Investi nõukogu esimees.

Kirjanen on varem öelnud, et investorid löövad firma käekäigus olulisel määral kaasa. “Omanikud, nõukogu ja juhatus moodustavad ühtse meeskonna, kus info ja ideed liiguvad vabalt, ning see on minu meelest ka üks meie edu võtmetest,” selgitas ta.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736