Andrus Ilumets • 12 oktoober 2020

Andrus Ilumets: rahu, ainult rahu – hüsteeria ei vii meid kuhugi

Andrus Ilumets.  Foto: Erakogu

Lühikesed mõtted ja lühikesed lepingud ei sobi metsandusse. Avalikkusega tuleb suhelda ja leida lahendus raiemahtudes, kirjutab osaühingu HMPK juhatuse liige Andrus Ilumets Äripäeva Infopanga III kvartali metsavarumise konkurentsiraportile antud kommentaaris.

Metsanduses on tänapäeval esile tõusnud kaks väljakutset: suhestumine avaliku arvamusega ja konkurentsivõime säilitamine. Vanade turuliidrite – saetööstus, plaadi- ja paberitehased – kõrvale on tõusnud kõrgtehnoloogilised energiatööstused. Pliidihalgude ajastu on asendunud elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ajastuga. Turujõu kujundajateks on riikide ja linnade valitsused, erinevate kontinentide poliitikud.

Moodsam hinnakujundus käib süsinikdioksiidi emissiooni ehk CO2 heitmekoguse järgi. Täna müüakse puitu tihumeetrites, homme üha enam kuivainetonnides või gigadžaulides. Eelmisel aastal tekkis esimest korda energiapuidu hinnale klaaspõrand, mis pidas kinni paberi- ja tehnoloogilise puidu hinna languse.

Jätkusuutlik metsandus on saamas igavese elu graaliks titaanidele, igivanadele ja verinoortele. Samas on süvenemas konflikt metsakasutajate ja metsaimetlejate vahel ning puudub mõtisklus. Eestis võiks see mõtisklus olla iga inimese sees – me oleme metsarahvas.

Ürask sööb Saksamaad

Koroonakriisile eelnenud puiduturu hinnalanguse oluliseks põhjustajaks olid tormikahjustused Poola, Tšehhi, Saksamaa ja Itaalia metsades ning sellele järgnenud ulatuslikud üraskirüüsted. Näiteks Saksamaa palgieksport Hiinasse oli enne rüüsteid nullilähedane, eelmisel aastal tõusis see 300 000 tihumeetrini, nüüd on see juba miljon tihumeetrit jooksva aasta arvestuses.

Enne rüüsteid oli Saksamaa palki importiv maa. Paljud metsad olid rekreatiivse iseloomuga (puhkemetsad, pargid), ka hoiu- ja kaitsealused puistud. Nende kasvatamist tuleb nüüd nullist alustada. Üraskid teevad aastas mitu hauet ja kasutavad küpsussöömaks ka igati terveid puistuid. Paari aasta pärast on nälg majas ja rüüste raugeb. Seejärel raugeb ka praegu täispööretel töötava Saksa metsatööstuse maht. Ennustan, et 2024. aastaks on turu tasakaal täielikult muutunud ja Saksamaa metsatööstus otsib lahendusi mujalt, kuniks sealsed metsad taastuvad.

Eesti metsad on oma vanuseliselt ja liigiliselt koosseisult mitmekesisemad. Erinevate vanustega liigendatud, põhiliselt segametsad on suurema tormitaluvusega ning vastupidavamad laiapindsetele haigustekitajatele ja putukarüüstetele. Siiski on ka meil registreeritud üraskikoldeid vanemates kuusikutes või alvaritel kasvavatel kuuskedel.

Täiendavalt kirjeldatud pingetele puiduturgudel mõjutas metsasektorit suurel määral koroonakriis. Esimestel kuudel domineeris turuliidrite otsustamatus, pingestades tarneahelaid. Müügimahud ja hinnad kukkusid. Siis sai selgeks, et koroonakriis lükkas (õnneks!) kõrvale läheneva "suurte" majandussõja, inimesed üle maailma ei käinud enam kaubanduskeskustes, internetikaubanduse mahud suurenesid hüppeliselt ja paljud leidsid aega maakodudes kõpitsemiseks. Rohkem läks vaja ehituspuitu, küttepuitu, vähem kontoripaberit ja väärtpakendit, kartongi, kaubaaluseid jne. Pingeline oli, kuid töö jätkus.

Puit on asendamatu taastuv tooraine, mida saab varuda jätkusuutlikult majandatud metsadest. Loomulikult hakkab puidu hind kerkima, kui mõelda Kesk-Euroopa üraskirüüste, Austraalia metsapõlengute ja globaalse rahatrüki peale. Kui siia veel lisada hiinlaste, hindude ja teiste arenevate rahvaste soovi ehitada endale kodusid, omada mõnda mööblitükki või lihtsalt kasutada WC-paberit, siis ei ole mingit kahtlust, et metsavööndi rahvaste metsatulu suureneb.

Suured metsamaad – Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa ja Venemaa –, peavad sellele nõudlusele leidma väärika lahenduse. Liigirikaste metsavööndi metsadele lisaks hakkavad puiduturgudel üha suuremat rolli etendama Tšiilis, Argentinas, Brasiilias, Uruguays, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Hiinas rajatavad kiirekasvulised männi- ja eukalüptiistandused.

Raiemahud on juba kriitiliselt vähenenud

Olukorras, kus turgudel puudub kindlustunne, kus meie lähinaabruses tehakse hädaraiet, kus metsaomand konsolideerub ja on oma majandamisotsuste tegemisel surve all ning kus metsameheks olemine ei ole populaarne, on paratamatult toimunud raiemahu vähenemine. Kahjuks võib ennustada juba käesoleval aastal raiemahu vähenemist allapoole kriitilist piiri, mis peatab investeeringud sektorisse, vähendab töötajate arvu ja kutsub esile pankrotte. Samal ajal koondub üha rohkem metsamaad välisomanike kätte.

Eks igaüks vaatab asja oma mätta otsast, kuigi teinekord ka jalad maha ei puutu. Pean siin silmas kogu ahelat metsaomanikust lõpptarbijani. Koostöö on puudlik, heal juhul kaetud vaid lühikeste lepingutega. Arvan, et lähenevaid raskusi ületavad kergemini vertikaalselt lõimunud ettevõtted (kogu tarneahelas), ka ettevõtted, mis on ülivormis või väga kergekaalulised. Ent sisulist kommunikatsiooni osaliste vahel ei ole.

Lühikesed mõtted ja lühikesed lepingud ei sobi metsandusse kohe üldse. Tõmblemine ja hüsteeria ka mitte. Kuigi suitsetamine ei ole tervislik, oleks ikkagi viimane aeg indiaanlaste kombel rahupiipu teha. Mõtiskleda keskpikkade ja pikkade lepingute ja koostöö vajadusest. Või alustada lihtsatest ühistest asjadest, näiteks kinnitatud metsateatiste sulgemisest pärast raiet. Saaks raiemahu vaidluse klaariks.

Avalikkusega suhtlemine ei ole kerge. Pidevalt tuleb peale palju pinnapealset infot. Siiski, kui hoone ehitamise eelarves on tavaliselt väike kindel osa kunsti toetamiseks, siis ettevõtetel võiks väike kindel osa olla kommunikatsiooni jaoks, et selgitada oma tegemisi avalikkusele. Ehk hakatakse siis paremini ka mõistma…

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150