Kohalikud keskkonnamõjude hindajad pelgavad metsanduse arengukavaga tegemist teha

Metsanduse arengukava (MAK2030) takerdumise esimeseks ja n-ö ametlikuks põhjuseks on tõsiasi, et juba neljal korral on läbi kukkunud riigihange arengukavale keskkonnamõjude hindaja leidmiseks.

Kas huvigruppide vaheline kirstunael on aastane raiemaht?  Foto: Pixabay

Pidureid on ka teisi, aga peamine põhjus on arengukava koostamise eest vastutava keskkonnaministeeriumi (KKM) ametnike hinnangul ikkagi selles, et erinevatel asjaoludel pole neli hankevooru andund keskkonnamõjude hindamise läbiviijat. Küll põhjendatakse seda hindajate suure töökoormusega, küll leitakse, et tegemist on niivõrd tundliku teemaga, et peetakse paremaks sellesse pigem mitte sekkuda, kaasa mängib ilmselt ka hirm sattuda avalikkuse turmtule alla.

Peagi kuulutab KKM välja uue, nüüd juba rahvusvahelie riigihanke MAK2030 keskkonnamõjude hindaja leidmiseks.

Reedel, 9. oktoobril, KKMi korraldatud metsast, metsandusest ja metsanduse arengukavast kõneleval pressiüritusel ei tee keskkonnaminister Rene Kokk saladust sellest, et ajakirjanikud kutsuti kokku mitmete avalikkuses levivate eksiarvamuste ja müütide kummutamiseks, aga ka selleks, et MAK2030 koostamise käigust ülevaaadet anda.

Pinged ühiskonnas kompavad piire

Rene Kokk tunnistab, et infomüra metsanduse teema ümber on viimasel ajal üpris palju,

„Jutud metsanduse järgmise kümnendi arengukava surmast on suuresti enneaegsed, metsanduse arengukava koostamine jätkub, juhtkogu kohtub ja arengukava valmib,“ räägib Kokk. „Samas on selge, et selle aasta lõpuks, ehk siis püstitatud tähtajaks arengukava ei valmi. Selle põhjuseks on keskkonnamõjude hindaja puudumine. Neljal korral on hindaja leidmine luhtunud, peagi kuulutame välja uue hanke.“

Põhjuseks toob Kokk selle, et hindajad leiavad, et metsanduse teema on väga sensitiivne, toob endaga kaasa suure masspäringute hulga ja et hindajate töökoormus on niigi väga suur, kuna riigis on käimas ühtekokku 61 kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut, mis kõik nõuavad ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH).

Praegu ei oska Kokk veel öelda, kuidas nüüd jätkatakse, kas esitatakse riigikogule praeguse MAKi pikendamise eelnõu või püütakse hakkama saada üldse ilma kehtiva arengukavata.

„On pahatahtlik hämamine, kui väidetakse, et mina või keskkonnaministeerium soovib edasi minna ainult praegust MAKi pikendades. See on vaid üks võimalikke variante, aga kaalutakse ka teisi,” märgib Rene Kokk. „Kuidas edasi? Kõigepealt küsin nõu metsandusnõukogult, mis koguneb 26.10. Metsandusnõukogu ettepanekud jõuavad edasi valitsusse ja siis otsustame, kuidas edasi läheme seni, kuni uus arengukava valmib. Ja ei maksa muretseda, sest ka ilma arengukavata on Eesti mets jätkuvalt kaitstud.”

Lähiaja plaanidest, mis sektorit mõjutavad, toob Kokk välja metsaseaduse uuenduse, mille eelnõu lähiajal valitsusse saadetakse. Peamine muudatus on lageraie maksimaalse pindala vähendamine seniselt seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Looduskaitseseadusesse viiakse punkt kevad-suvisel perioodil linnurahu kehtestamise kohta kaitsealadel.

Rene Kokk kinnitab, et on endistviiisi huvitatud MAKi osas huvigruppide vahel ühiste arusaamade leidmisest, aga selleks on tema sõnul vajalik kõigi osapoolte tõsine huvi, et see ka tehtud saaks. Kokk nimetab MAK2030 koostamise protsessi ambitsioonikaimaks kaasamisprojektiks Eesti ühiskonnas üldse.

Tagasilöögid on tulnud enamasti sellest, et kaasamine ja kokkulepete saavutamine võtabki aega ning ka sellepärast, et meeleolud on kunstlikult loodud ärevateks ja negatiivseteks, tõdeb minister.

Kokkulepe: elurikkus peab säilima

KKMi metsandusosakonna juhataja Kristel Järve ütles metsanduse arengukava senist protsessi tutvustades, et 2019. aasta lõpuni oldi MAK2030 koostamisega enam-vähem ree peal, aga just siis kukkus läbi teine katse keskkonnamõjude hindajat leida ning hakkas süvenema teadmine, et alguses püstitatud tähtajaks arengukava ikkagi kaante vahele ei saa.

Alguses sooviti erinevatele arengustsenaariumitele igaühele saada lihtsustatud hinnanguid, hindajat leida aga pole õnnestunud. Edasi mindi huvirühmade vahel saavutatud ühisosaga, millele kokkulepped olemas.

„Praeguseks on huvirühmade vahel sõlmitud rida kokkuleppeid protsessi enda osas. Juhtkogu liikmed on ühel nõul, et metsa elurikkus peab säilima ja edenema,“ ütleb Kristel Järve. „Kokkuvõtvalt on kõik nõus, et säiliks terve ja hüvesid pakkuv mets, et info oleks avalik ja adekvaatne ning metsast saadavat puitu väärindatakse ka edaspidi.“

Ta räägib, et arengukava koostamisel arvestatakse ühtaegu nii metsa ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid kui ka majanduslikke väärtusi.

„Metsade elurikkuse säilitamise ja edendamise vajaduses on arengukava koostamisse kaasatud osapooled seejuures juba kokkuleppe saavutanud,“ kinnitab Järve.

Küsimusele, et kas kokkulepe: „Metsa elurikkus peab säilima ja edenema“ pole kaks aastat väldanud töö tulemuseks ehk liiga kesine – tõdemus, mis peaks ju igasuguste debattidetagi selge olema, vastab Kristel Järve, et kogu selle töö ja protsessi sisu kirjeldamine ongi keeruline ning mõnes punktis on ka ühise meele saavutamine keeruline.

„Me oleme püüdnud kõiki asjaolusid peenusteni selgitada, aga mulle tundub, et see asi on läinud veidi üle käte juba ainuüksi oma mahu poolest,“ selgitab Järve. „Aga seda selgust metsanduselt oodatakse, sest nagu näeme, metsandus peab lahendama ka sotsiaalvaldkonna, kultuuri ja julgeoleku probleeme, elurikkuse küsimusi nagunii.“

Tulipunktid – lageraie ja raiemaht

Kas see huvigruppide vaheline kirstunael on aastane raiemaht?

„Me ei ole tegelikult teinudki eraldi raiemahu arutelu. Alguses jah, pakuti välja erinevaid numbreid, aga kui mingi number välja käia, ilma, et selle taga oleks loogika, siis on väga keeruline öelda, et miks just nii teha,“ selgitab Järve. „Praegu on lauale toodud 8 miljonit tihumeetrit aastas ja selle taga on loogika, et metsa majandatakse nii palju, et metsa tagavara säiliks. Kui võtta viimased juurdekasvu põhjal tehtud arvutused, siis oleks selliseks raiemahuks, et metsa tagavara säiliks üksteist ja veidi peale miljonit tihumeetrit aastas. See on kõigi raiete peale kokku, uuendusraied sealhulgas ligi 9 mln tm. Aga seal on palju nüansse, rolli mängib tegelikult ka see, millisest mtsast, kui palju, milliste raieviisidega.“

Järve hinnangul kiputakse kinni jääma mingisse väikesesse detaili, mõnda kindlasse numbrisse, näiteks lageraielankide suuruse või aastase raiemahu juurde, see pannakse justkui suureks eesmärgiks, aga tegelikult on see vaid üks osa suurest kokkulepest.

„Ennekõike on tarvis kokku leppida, mida me suures pildis tahame saavutada ja siis saab sellelt pinnalt tulla ka raiemahu suurus ja muud asjad,“ resümeerib Kristel Järve.

Ta kinnitab, et aastal 2021 saab arengukava eelnõu valmis ja selle mõjusid hinnatakse, seadused kehtivad endiselt ja uue MAKi puudumise tõttu ei juhtu midagi katastroofilist, kriitilised probleemid lahendatakse jooksvalt, teades lahenduste mõju ning probleemid lahendatakse kokkuleppeid saavutades.

PANE TÄHELE: Raiemaht kui peamine tüliõun

· MAK 2000–2010 oli kinnitatud optimaalne raiemaht 12,6 mln tm aastas, tegelikult raiuti aastas keskimiselt 7,2 mln tm.

· MAK 2010–2020 oli optimaalseks raiemahuks hinnatud 12–15 mln tm aastas, tegelikult raiuti aastas keskmiselt 10,7 mln tm.

· Aastal 2015 raiuti Eestis 10,1 mln tm metsa, 2016 – 10,7 mln tm, 2017 – 12,5 mln tm, 2018 – 12,7 mln tm ja 2019. aastal 11,3 mln tm.

· Sellel aastal prognoosivad metsanduses tegelevad ettevõtjad aastase raiemahu 20–25% suurust langust võrreldes eelmise aastaga.

· MAK2030 koostamise käigus on erinevad huvigrupid võimalikuks, meie metsade jätkusuutlikku majandamist tagavaks aastaseks raiemahuks 3–20 miljonit tm aastas.

· MAKi juhtkogus on välja pakutud, et aastase raiemahu kompromiss võiks olla 8 mln tm, samas KKMis ollakse seisukohal, et metsade jätkusuutliku arengu tagaks ka veidi üle 11 mln tm ulatuv raiemaht.

Allikas: keskkonnaministeerium

Metsandus kui majanduse tähtis osa

Rahandusminister Martin Helme ütleb, et osaleb metsandusteemalisel pressiüritusel sellepärast, et metsandus on meie väga oluline majandusvaldkond, aga möönab, et osalt on põhjus ka soovis oma erakonnakaaslasest keskkonnaministrit kohati tuliseks kiskuvas metsadepatis toetada.

„Eks nüüd võidakse jääda uskuma, et lisaks kaitseministri, peaministri ja teiste ministrite mütsidele paneb Helme nüüd pähe ka keskkonnaministri mütsi,“ võtab minister nalja visata. „Aga tegelikult on metsandusel väga suur mõju riigieelarve tuludes. Kui jääda numbritesse süvenemata emotsionaalseid hüüatusi uskuma, et meil mets kohe otsa saab, siis tekivad valed arusaamad.“

Helme ütleb, et selles ei maksa süüdistada Rene Kokka, et MAK2030 on takerdunud. Keskkonnamõjude hindamine on tema sõnul vastutusrikas protsess, kusjuures metsateema pole ainult KKMi teema, vaid terve valitsuse teema.

„Ma mõistan inimeste muret, aga nendel ärevatel hüüatustel ei ole alust. Arutleda on vaja, aga arutelu on võimalik, kui oleme enam-vähem sarnases infoväljas,“ räägib ta. „Mul pole põhjust kahelda metsaandmestiku statistilistes numbrites ega strateegilise metsainventeerimise andmetes ja nendest me peaksime ka otsuste tegemisel lähtuma. Metsa on vaja majandada, küsimus on millises mahus ja kuidas.“

TASUB TEADA: Metsanduse ja riigimetsa roll ühiskonnas

·2019 oli 35 000 inimest seotud metsasektoris (5,3% töötajatest), kaudselt aga 60 000 töötajat, ehk 9,2% inimestest leiavad rakendust metsanduses.

·Tööhõives on metsamajanduse roll eriti oluline Lõuna-Eestis – 13,9% Põlvamaal, 14,62% Valgamaal ja 11,95% Võrumaal.

·RMK ärikasum oli 2019. aastal 218,7 mln € suuruse käibe juures 75,6 mln €.

·2019. aastal müüs RMK 3,9 mln tm puitu, erinevaid raieid tehti kokku ca 29 600 hektaril.

·2019. aastal võttis riik RMKst välja 67 mln € dividendi, 2020. aastal on riigi omanikutulu samuti suur, sest RMK müüs maha Tootsi tuulepargi alla mineva maa-ala, millest tekkis organisatsioonile erakodselt suur tulu.

·Tootsi tuulepargi ostis Eesti Energia 51,5 miljoni euro eest ehk enam kui neli korda alghinnast (12,3 mln €) kallimalt.

Allikas: rahandusministeerium

Helme leiab, et juba seegi kokkulepe, et tarvis on säilitada ja hoida metsa elurikkust, on oluline saavutus, arvestades, kui palju erineva eesmärgiga huvigruppe aruteludel osaleb.

SMI andmeid võib usaldada

Keskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala selgitab, et metsaandmed ei satu statistikasse juhuslikult. Statistilise metsainventuuri (SMI) käigus hinnatakse 2,331 mln hektaril 156 proovitükil viie aastase intervalliga. See metoodika põhineb Rootsi metoodikal, mille järgi Skandinaavias on toimetatud juba 100 aastat.

Raiemahu eksperthinnanguid tehakse 2013. aastast kaugseire andmete alusel, kusjuures kombineeritakse SMI ja kaugseire andmeid.

Taimar Ala kinnitab, et eegi kõrvaline ei saa tulemust moonutada, kuna ei tea proovitükkide asukohta. „Soovime, et protsessid areneksid nendel proovitükkidel nii, nagu nad arenema peavad ilma liigse sekkumiseta ja anomaaliaid vältides,“ ütleb Ala, märkides, et teadlastele on algandmed kättesaadavad.

Ta leiab, et ajaloolistel põhjustel on Eesti metsade küpsusiga lihtsalt hakanud kätte jõudma, sellepärast on ka reied praegu varasematest aastatest intensiivsemad. „Vaid maakasutus aitab arvestatavalt süsinikku siduda keskkonnast, kuhu enamik muid eluvaldkondi seda ainult emiteerivad,“ selgitab Ala. „SMI on järjepidev ja usaldusväärne metsastatistika alus, selle usaldusväärsuses pole põhjust kahelda ning me ei hoia midagi kiivalt endale.“

Ain Alvela, Metsamajandusuudised.ee kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150