Kristjan Pruul • 15 oktoober 2020

Suurtööstused saavadki soovitud maksuerandi

Estonian Celli haavapuidumassivabrik Kundas. Ettevõte maksis möödunud aastal 2,5 miljonit eurot taastuvenergiatasusid.  Foto: Andras Kralla

Eesti suurimate elektritarbijate pikaaegne lobitöö on vilja kandmas ning valitsus on ette võtnud plaani langetada nende kohustust taastuvenergiatasu maksta kuni 85 protsenti.

Eile teatas valitsuse majandusarengukomisjon, et jätkatakse ettevalmistusi taastuvenergiatasu diferentseerimiseks suurtarbijatele. Diferentseerimise süsteem tähendab siinjuures suurtarbijatelt taastuvenergiatasu vähendamist kuni 85% võrra ehk nii palju, kui Euroopa Liidu riigiabi soovitused seda lubavad.

Taastuvenergia tasu tuleb Eestis tasuda 11,3 eurot megavatt-tunni eest ning energiamahukad ettevõtted eesotsas haavapuidumassi tootva Estonian Celliga on aastaid teinud ettepanekuid nendelt küsitavale tasule lae seadmiseks. Viimati kirjutasid suurtööstuste esindajad valitsusele alles sel nädalal, et soovitavalt aasta algusest tuleks neile makse vähendada.

Loe lisaks

Valitsus on otsustanud "diferentseerida" viisil, et ükski teine tarbimisgrupp ei maksa seetõttu taastuvenergiatasu praegusest rohkem. Seegi kajas vastu samas kirjas, kus soovitati leida vajalik kate valitsuse reservfondist.

Taastuvenergiatoetuste maksmise süsteemist on juba praegu puudu miljoneid eurosid, aga seda võib vähendada plaan tänavu valminud päikeseenergia kobarjaamadele makstavad toetused üle vaadata, nimelt soovitakse, et Elering võtab uuel aastal ette selliste jaamade tasuvuse kontrolli ning nõuab üleliigse toetusraha tagasi.

Suurtööstuse peamine argument selle erandi saamiseks on praktika teistes Euroopa riikides, kus sarnast erandit on kasutatud.

Tänavu prognoositi taastuvenergia toetusteks 94 miljonit eurot, kuid see on 13 miljoni euroga miinuses. See tähendab, et tasu võib tõusta 15 euroni megavatt-tunni eest, millele lisandub käibemaks.

Valitsus laskis seepeale Eesti konkurentsiametil teha maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüsi, kus hinnati näiteks tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes Läti, Leedu, Poola, Soome ja Saksamaaga. Analüüsist jäid välja tööjõumaksud, kuid võrreldi 12 maksu ja tasu ning jõuti järeldusele, et Eesti maksusüsteem on väga konkurentsivõimeline, aga tootmissektoris paistavad silma vähesed maksuerandid tööstusettevõtetele keskkonna tasude ja energiamaksude osas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette järgmise aasta alguseks eelnõu, millega võimaldatakse energiamahukatele ja suurema energiaefektiivsuse poole püüdlevale ettevõtjale tasu vähendada.

Eelnevalt kärpis 2018. aastal valitsus sarnastele argumentidele tuginedes suurtarbijate elektriaktsiisi määra 90%. Samal ajal tehti suurtööstustele ka gaasiaktsiisi langetus. Koroonakriisi puhkedes langetati aga elektriaktsiisi kõigile 1 euroni 44,7 eurolt megavatt-tunni kohta.

Loe täismahus artiklit Äripäaeva veebist.

Jaga lugu:
Seotud lood
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150