Autor: Metsamajandusuudised.ee • 20. oktoober 2020

Uues looduse seisundi aruandes võetakse tähelepanu alla jätkuv surve Euroopa loodusele

Kaitsealuste elupaikade ja liikide arv üha väheneb. Peamiselt on põhjuseks intensiivne põllumajandustegevus, linnastumine, jätkusuutmatu metsamajandus ja magevee-elupaikade muutumine, kirjutab vastvalminud aruandes Euroopa Keskkonnaamet.

Uues looduse seisundi aruandes võetakse tähelepanu alla jätkuv surve Euroopa loodusele.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Elupaiku mõjutavad õhu-, vee- ja pinnasesaaste, aga ka kliimamuutused ning loomade liigkasutamine, mis on tingitud maa ebaseaduslikust ülestöötamisest ning lubamatust jahipidamisest ja kalapüügist. Kui probleemi eirata, on vältimatult tulemuseks elurikkuse ja selle pakutavate elutähtsate teenuste pidev nõrgenemine, mis seab ohtu inimeste tervise ja heaolu.

Värskes aruandes rõhutatakse selgelt vajadust meetmete järele, kui vähegi soovime, et 2030. aastaks hakkaks elurikkus Euroopas taastuma, nagu on kavandatud uues ELi elurikkuse strateegias. Selles suhtes on äärmisel tähtis täies mahus saavutada selles strateegias ja strateegias "Talust taldrikule“ seatud eesmärgid ja sihid.

Üksikasjalikul Euroopa Keskkonnaameti tehnilisel aruandel põhinev hinnang näitab, et kuigi mõned kaitsealused liigid ja elupaigad suudavad suurest survest hoolimata vastu pidada, on ELis enamiku seisund halb või kehvapoolne ning mõne seisund üha halveneb.

Põllumajandusega tihedalt seotud linnuliikide arvukus väheneb pidevalt. Kuid peamiselt veekogude muutumise ning veevoolurajatiste ja hüdroelektrijaamade tõttu on kõige halvemas olukorras mageveekalad (nendest 38% kaitsestaatus on halb). Elupaikadest üksnes 15% seisund on hea. Turba- ja muude märgalade taastamisest saab kasu loodus ning see aitab oluliselt võidelda kliimamuutustega, ühtlasi luuakse töövõimalusi maapiirkondades ja äärealadel.

Samuti ilmneb aruandest, et sihtotstarbelised kaitsemeetmed on tulemuslikud. Ulatuslike kaitseprojektidega kaitstavate Ibeeria ilvese, mets-põhjapõdra ja saarma populatsioon on taastumas. ELi programmi LIFE algatustel, ühise põllumajanduspoliitika raames rakendatavatel sihtotstarbelistel põllumajanduse keskkonnatoetuskavadel ja Natura 2000 võrgustikul koos oma 27 000 alaga on jätkuvalt positiivne mõju, kuid seda tuleb tunduvalt suurendada.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis sellega seoses järgmist: „See hinnang looduse seisundi kohta on kõige põhjalikum looduse tervise kontroll, mis ELis kunagi on tehtud. Samas näitab see jällegi väga selgelt, et oleme kaotamas inimkonna jaoks eluliselt tähtsat toetussüsteemi. ELi kaitsealustest elupaikadest koguni 81% olukord on halb. Me peame kiiremas korras täitma ELi uues elurikkuse strateegias võetud kohustused, et halvenemisele piir panna ning olukord looduse, inimeste, kliima ja majanduse kasuks ümber pöörata.“

„Meie hinnang näitab, et Euroopa looduse tervise ja vastupidavuse ning inimeste heaolu jaoks tuleb põhjalikult muuta toidu tootmise ja tarbimise viisi, metsade majandamist ja kasutamist ning linnaehitust. Ühtlasi peab paremini rakendama looduskaitsepoliitikat ja tagama selle nõuete täitmise, keskenduma looduse taastamisele ning rakendama rangemaid kliimameetmeid, eriti transpordis ja energeetikas,“ lisas omalt poolt Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx.

TASUB TEADA

Iga kuue aasta tagant esitavad ELi liikmesriigid aruande ELi direktiividega kaitstud liikide ja elupaigatüüpide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta. Praeguse aruandlustsükli puhul on tegemist kõigi aegade suurima ja ulatuslikuma andmekogumisega Euroopa looduse seisundi kohta. Aruandes analüüsitakse kõikide ELis esinevate metslinnuliikide (460 liiki), 233 elupaigatüübi ning ligikaudu 1400 muu üleeuroopalise tähtsusega loodusliku taime- ja loomaliigi seisundit ning nendega seotud edasisi suundumusi.

Nendest teadmistest juhindutakse lähiaastatel ELi tegevuses elurikkuse valdkonnas ja need on oluliseks lähtealuseks ELi uue elurikkuse strateegia (aastani 2030) eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimisel.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736