Autor: Aleksander Laane • 27. oktoober 2020

Aleksander Laane: must-toonekurg kaalub Eesti Energia ärihuvid üles

Aleksander Laane.
Autor: Erakond Eestimaa Rohelised

Looduse ja liigirikkuse kaitse mõttes pole Tootsi tulevase tuulepargi alal tekkinud olukorda konkreetse must-toonekure pesapaiga ümbruses võimalik tasakaalukalt lahendada, kui tasakaalukuse all mõeldakse ärihuvide eelistamist ühishuvidele, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees Aleksander Laane.

Kuna must-toonekurg on selgelt hävimisohus liik, siis tuleb must-toonekure ja teiste vähearvukate liikide elupaiga kaitse seada ka sisuliselt (mitte ainult formaalseid norme järgides) Eesti Energia ärihuvidest ettepoole ning lähtuda ettevaatusprintsiibist. Seda enam, et tegemist on ikkagi riigifirmaga, mistõttu vastutus keskkonnahoiul pole mitte väiksem, vaid suurem.

Meie kõigi ühishuvi on liigirikka keskkonna säilimine, sest ainult selline keskkond on inimese eluks sobilik.

Loe lisaks
ELF: Tootsi tuulepargi kasutus võiks olla terviklikult läbi mõeldud
Haruldane toonekurg ohustab Eesti Energia Tootsi hiigelprojekti

Tegemist on siiski üsna tüüpilise probleemiga, mis maismaa-tuuleparkide ehitamisel esile kerkib. Inimeste kodude lähedale ei saa ehitada, sest omandit ja tulu ei taheta meeleldi otse nende kui eraisikutega jagada; inimtühjadesse piirkondadesse tuulegeneraatorite ehitamine on aga piiratud tuuleolude ja keskkonnakaitsega, elektriliinide-alajaamade kaugusega jne.

Omaette teemadering on riigi jäärapäine poliitika erakapitali tõrjumisel “riigikaitse” ettekäändel ning lihtsalt kahjurlik aastakümnepikkune venitamine lisaradarite ostuga, mis seni on tuuleparkide rajamist rängalt piiranud.

Merepargid sobivad elusloodusele

Praeguste teadmiste juures on mõistlik suund suurte tuuleparkide ehitamine merre – rannikust enam kui 20 km kaugusele ja pigem mitte madalikele, vaid just sügavamasse vette. Rootsis ja Norras tehtud uuringud ütlevad, et mereelustik ja selle liigirikkus tuuleparkides ei kannata, vaid pigem paraneb, sh kasvab kalade arvukus.

Selle põhjuseid on ilmselt palju, kuid üks nendest võib olla väga hinnaliste vertikaalsete pindade lisandumine, mis on paljudele liikidele suurepäraseks elukohaks. Ilmselt saaks selliseid meretuuleparke kasutada ka Läänemere surnud tsoonide probleemi väikesemahuliseks vähendamiseks, karbikasvatuseks jne.

On siiski kaks üliolulist aspekti, mida meretuuleparkide puhul silmas pidada. Energiatootmise mõttes on ratsionaalne kasutada võimalikult võimsaid generaatoreid (uuemad juba 12 MW), kuid absoluutselt hädavajalik on teha (st ka rahastada) korralikud uuringud, et tagada rändlindude ohutud rändekoridorid, millest me siiski üleliia palju ei tea.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736