Autor: Metsamajandusuudised.ee • 29. oktoober 2020

Puidutööstuse TOP: Graanul Invest saavutas oma tootmises negatiivse süsinikuemissiooni

Viimastel aastatel on kujunenud nii, et pigem oleks üllatav, kui me Euroopa suurimat puidugraanulite tootjat Graanul Investi puidufirmade edetabeli ülaosast ei leiaks. Käesolev TOP seda üllatust ei paku. Sel korral leiab ettevõtte TOPi 2. kohalt.

Graanul Investi pelletitehas Osulas.
Autor: LIIS TREIMANN

Viimast kahte aastat peab Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla mitmes mõttes ettevõtte jaoks olulise tähtsusega aastateks – tehti olulisi edasiminekuid tootmise efektiivsemaks muutmises ja digitaliseerimises. Lisaks õnnestus laiendada tegevust Euroopast väljapoole ning astuda suur samm puidu kõrgema väärindamise teel. Selle sammu all peab Haidla silmas Graanul Investi esimese biomaterjalide katsetehase ehitamise alustamist Imaveres.

Graanul Investi grupis on tosin tehast – neli Eestis, kuus Lätis, üks Leedus ja üks USAs. Kõigi nende tehaste tootmisvõimekus kokku on 2,7 miljonit tonni pelleteid aastas.

Lisaks kuuluvad Graanul Investi gruppi metsandusettevõtted OÜ Karo Mets, OÜ Valga Puu ja AS Roger Puit, kelle majandada on üle 53 000 hektari metsamaa. Selles sektoris tegeldakse metsamajanduse olulise edasiarendusega Lätis.

Järgneb intervjuu Graanul Investi juhatuse liikme Jaano Haidlaga.

Millised saavutused võiks Graanul Investi viimase kahe aasta tegevuses välja tuua?

„Arvutasime 2019. aastal esmakordselt kokku meie grupi süsiniku jalajälje ning saame olla üks esimesi Eesti tootmisettevõtteid, kelle jalajälg on süsinikunegatiivne. Selles tulemuses mängib olulist rolli metsandus ning viimastel aastatel oleme teadlikult keskendunud ka oma metsaportfelli kasvatamisele. Eelmisel aastal istutasid meie metsaettevõtted kokku ligi 1,48 miljonit puud ning töötame aktiivselt selle nimel, et meie portfellis oleksid terved ja kvaliteetsed metsad. Aga lisaks metsandusele on äärmiselt oluline ka meie tegevuse efektiivsus, taastuvate kütuste ja taastuvenergia kasutamine, protsesside automatiseerimine ning põhjalik läbimõtlemine ja analüüs.

Oleme kahe viimase aasta jooksul alustanud koostööd ka mitme Eesti ülikooliga ning rahvusvaheliste koostööpartneritega, et teaduse ja ettevõtluse koostöös oleks võimalik astuda järgmisi samme innovatsioonis. Meis on soov olla teerajajaks oma valdkondades ning luua arusaama sellest, mida tegelikult tähendab jätkusuutlik ringmajandus.”

Headel majandusnäitajatel on kindlasti oma konkreetsed põhjused?

„Vaadates konkreetsemalt pelletitootmise mahte, siis 2018. aasta oli Graanul Invest grupi jaoks tegelikult suhteliselt tavapärane aasta ning märgatavat tõusu võrreldes varasema aastaga ei toimunud. Kuigi bioenergia järgi turgudel nõudlus taastus, siis tooraine kallis hind, mis oli paljustki tingitud Skandinaavia turgude tõusust, muutis pelletitootmise kalliks. Puidu kõrgest hinnast võitis aga metsasektor ning ka grupi metsaettevõtted. Tegime mitmeid investeeringuid oma metsandussektori arendamiseks ning portfelli suurendamiseks. 2018. aastasse jääb ka meie esimese kaubalaeva ostmine, mis on osutunud väga heaks investeeringuks nii majanduslikus kui keskkonnajalajälje mõttes. Seega võib öelda, et majandusaasta aruandes väljenduvad kasuminumbrid peegeldasid eelkõige grupi sisemise efektiivsuse kasvu, läbi ühtseks tervikuks liitmise.

Möödunud aastal õnnestus meil kasvatada aga oma tootmismahtusid – seda ühelt poolt tänu puidugraanulitehase ja sadamaterminali omandamisele USAs ning teiselt poolt tänu puidu hinna stabiliseerumisele, mis tulenes Skandinaavia turu nõudluse vähenemisest. Meie Baltimaade tehased suutsid töötada efektiivselt saavutades tootmises meie ajaloolise rekordi.”

Millised muutused tõi kaasa käesoleva aasta, sh. koroonakriis?

„Oleme seni COVID-19 viirusega hästi hakkama saanud ning suuri muutusi ei ole sellega kaasnenud. Kuna Graanul Investi tehased on paljuski automatiseeritud, siis oleme saanud viiruse levikut tõkestada läbi inimkontaktide vähendamise ning suutnud jätkata tavapärast tööd. Meie biomaterjalide katsetehase ehituses on seoses COVID-19 kriisist tulenevate tarne häiretega tekkinud väike viivitus, aga suures plaanis liigume vastavalt seatud plaanile. Suuremat mõju kui koroona avaldas meie grupile aasta alguse kehv ilm, mis muutis metsatööde tegemise keeruliseks.”

Kümne aastaga on Graanul Investi graanulitootmise maht kasvanud umbes kuus korda, mis seda nõudlust tagant lükkab?

„Selles küsimuses on kaks poolt – laiem globaalne vaade ja kohalik olukord. Euroopa kliimaeesmärgid näevad ette kasvuhoonegaaside 55% vähendamist 2030. aastaks, mis tähendab, et meil tuleb tegeleda taastuvenergia koheselt skaleeritavate väärtusahelate ja tehnoloogiate tõhustamisega. Bioenergia on olemasolev lahendus, mis võimaldab vähendada fossiilse energia osakaalu ning seetõttu näeb Euroopa Liit oma strateegiates bioenergia osakaalu kasvu läbi jäätmevoogude parema kasutuse ja resurssitõhususe. Seega sellest vaatest võib öelda, et meil on globaalselt kasvav nõudlus taastusenergia lahenduste järele.

Ülioluline on mõista, et bioenergia ehk meie puhul puidupelletid pärinevad rangelt ainult jäätmevoogudest. Kogu kasutatav toormaterjal on olemasoleva puidu ja metsatööstuse loomulik ülejääk. Seega, kui meil ei ole efektiivselt töötavat puidu-ja metsatööstust, siis ei teki materjali ülejääke ka pelletite tootmiseks. See materjal, mis jõuab meie tehastesse on hea näide hästi toimivast ringmajandusest – metsa-ja puidutööstuses ülejääv materjal leiab kasutust meie juures, luues sellega uut väärtust. Kui seda materjali bioenergiaks ei tehtaks, siis jääks see lihtsalt kasutuseta.“

Kuhu suunab Graanul Invest oma suuremad investeeringud?

„Investeeringuid on erinevates suundades – USA tehase soetamine, biomaterjalide suuna arendus, kaubalaeva ost ning metsandusega seotud investeeringud. Lisaks oleme tegelenud digitaliseerumisega, paigaldades 3D skanneringuga Loadmon väravad meie tehastesse, mis võimaldavad automaatselt mõõta saabuvat materjali. Metsanduse poolelt oleme võtnud kasutusele uusi kompaktseid harvestere, mis aitavad teha metsahooldustöid varasemast ökonoomsemalt ja jätkusuutlikumalt. Uuendatud on tehnikaparki ning rakendanud digitaalseid jälgitavaid hooldussüsteemi lahendusi tehastes.”

Teeme selle asja ka selgeks, et millisest puidust siis ikkagi valmistatakse küttegraanuleid?

„See vastus on väga lihtne – puidupelleteid valmistatakse metsa-ja puidutööstuse jääkidest. Meieni jõuab ainult selline materjal, mida ei saa mujal kasutusele võtta ja millele puudub muu turg. See ülejääk võib olla saekaatrist ülejääv materjal, aga ka metsandusest tulev madala kvaliteediga puit, mis on näiteks mädanenud, liialt kuivanud, kõver ja seetõttu ei sobi teistesse tööstustesse.”

Mida see ülejääk sisuliselt tähendab?

„Metsas kasvav puu jaguneb piltlikult mitmeks osaks. Kõige ilusam osa puust läheb kas sae- või vineeritööstusesse. See on osa, mis loob metsaomanikule kõrgeimat väärtust. Metsaomanikud peaksid püüdlema selle poole, et mets oleks terve ja majandades saaks sealt kõrge kvaliteediga palke. See tähendab aga pidevat tööd ja hooldust kasvava metsaga – näiteks tuleb teha metsas mitmeid valgustus- ja hooldusraieid. Nende metsanduses tavapäraste hoolduste käigus tekib aga jällegi materjali, mis oma omadustelt ei sobi kõrgemat väärtust loovatesse harudesse. See on n-ö töö käigus tekkiv ülejääk. Enne bioenergia suuna tekkimist oligi see hoolduste käigus tekkiv puidujääk omanikule ainult kulu, nüüd pakume võimalust selle väärindamiseks.

Jõudes tagasi selle osadeks jaguneva puu juurde ja kui sellest nüüd ilus palgi osa on eraldatud, siis ülejäänud osa jaguneb paberipuuks ja energiapuuks. Paberipuu sobib tselluloositehastesse ja energiapuu on see kõige kehvem ülejääk, mis sobib bioenergia tootmiseks. Puu oksad ja raidmed lähevad sooja- ja elektri tootmiseks ning isegi põlemisel ülejäävale tuhale on olemas rakendus.

Minu hinnangul on puidu- ja metsatööstus üks efektiivsemalt töötavaid ringmajanduse näiteid ja Graanul Invest on viimane ring sellest tsüklist, korjates kokku teiste ülejäägi.”

Kas graanulitööstus ohustab Eesti metsade jätkusuutlikku kasvu ja majandamist?

„Üks maailma juhtivaid metsa- ja loodusressursside konsultatsioonifirmasid Indufor on hiljuti teinud põhjaliku ülevaate bioenergia mõjust Eesti ja Läti metsaressurssidele ja ma soovitan seda aruannet lugeda kõigil, kes soovivad pelletitootmise ja metsa majandamise osas mingeid paralleele tõmmata. Seal on ametlike andmete ja analüüsi põhjal selgelt välja toodud, et pelletite tootmine nii Eestis kui Lätis ei ole suurendanud raiemahtusid ega negatiivselt mõjutanud metsamajandamise praktikaid. Peamised raiemahte suurendavate teguritena on välja toodud saeveskite kasvav võimsus ja tootmine ning kõrge nõudlus paberipuidu järele Soomes ja Rootsis.

Pelletite tootmine sõltub teiste tööstusharude jääkidest ega ohusta meie metsade jätkusuutlikkust mingil moel.”

Aga mis meie metsasid siis ohustab?

„Me peaks ühiskonnas otsima aktiivselt lahendusi selle üle, kuidas vähendada meie metsas vähekvaliteetse puidu osakaalu, mille ainus väärindamise võimalus on küttematerjali tootmine. Peame muutma meie metsadest tuleva puidu kvaliteetsemaks ja looma sellele suuremat väärtust. Eestis metsade näol on tegemist olulise loodusvaraga, mis lisaks meeldiva ajaveetmiskoha ja elupaigana on meie riigi rikkus ja võimalus.”

Kuidas on Graanul Investi ühe olulisema turu, Taani poliitika meelestatud puidukütte suhtes?

„Taani jõudis oktoobri alguses poliitilise kokkuleppeni puidupõhise biomassi uute jätkusuutlikkuse nõuete osas, väljendades parlamendis laialdast toetust biomassi kasutamisele liikumaks kivisöe järk-järgulise vähendamise suunas. Taanist tuli selge sõnum, et praegu ei ole olemas sobivaid alternatiive, mis võimaldaksid biomassi kasutamist märgatavalt vähendada. Graanul Investi toodetud biomass vastab täielikult Taani uutele nõudmistele. Oleme neid põhimõtteid juurutanud oma metsaportfellis ja tarneahelas juba aastaid ning oleme tänaseks tugevas positsioonis jätkusuutlikkuse igas aspektis. Usun, et Taani tugev toetus bioenergia kasutusele tõestab järjekordselt biomassi vajalikkust fossiilsest majandusest rohemajandusse liikudes.”

TASUB TEADA

Valdkonna TOPi pääsemine. Ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest oli vähemalt 51%. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. Äripäev võttis äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna käibelt suurimate ettevõtete andmed. Edetabelis osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid olemas äriregistris andmete kogumise hetkel.

Pingerea koostamine. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtsime 2019. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2018. aastaga, 2019. aasta ärikasumi, ärikasumi kasvu võrreldes 2018. aastaga ning aasta 2019 rentaabluse ja varade tootlikkuse. Iga näitaja põhjal reastati edetabel, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte kogunud ettevõte.

Kui ettevõte tabelist puudub. Siis ei olnud ettevõttel aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2018–2019), ettevõtte viimase aasta või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli negatiivne, ettevõte oli TOPi koostamise hetkel kustutatud, likvideerimisel või pankrotis, ettevõttel on suured maksuvõlad või polnud tema majandusaasta aruannet edetabeli koostamise ajal äriregistris. Emaettevõtte andmete konsolideerides tütarfirmad samas edetabelis osaleda ei saa.

TOPi andmeid saab osta. Äripäeva TOPid koostatakse Äripäeva Infopangas. Kui soovite osta TOPi andmefaili koos ettevõtete kontaktandmetega, kirjutage e-postile [email protected]

Ain Alvela, Metsamajandusuudised.ee kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150