Autor: Metsamajandusuudised.ee • 29. oktoober 2020

Puidutööstuse TOP: Thermoarena otsib võimalusi, et puidule veelgi kestvust lisada

Valdavalt termotöödeldud terrassi- ja fassaadimaterjali tootev Thermoarena on olnud Äripäeva gaselliettevõtete seas, samuti kogu oma tegevusaja jooksul müügitulu kasvatanud ja kasumlikkust hoidnud. Sel korral saavutas ettevõte Äripäeva Puidutööstuse TOPis 3. koha.

Minister Jaak Aab Thermoarena tootmist külastamas. Tehast tutvustas Vahur Pindma (keskel).
Autor: Thermoarena OÜ

Aastal 2012 asutatud OÜ Thermoarena kandvaks äriideeks on algusest peale olnud termopuidu tootmine. Iseäranis kiire kasvu saavutas Thermoarena 2017. aastal. Nagu ütleb ettevõtte juhataja Vahur Pindma, oli ja on Thermoarena äri loogika kantud puidu naturaalse väärindamise ideest – juba alustades nähti, et kemikaalide kasutamine arenenud ühiskonnas pigem väheneb ja hakatakse otsima teisi lahendusi. Need on küll kallimad, aga pikemas perspektiivis võidukad.

Sellest ideest kantuna on Thermoarena igal aastal järjekindlalt käivet kasvatanud – kui 2013. aastal oli aastane müügitulu 600 000 eurot, siis eelmisel aastal küündis see juba 5,6 miljoni euroni. Vahur Pindma kinnitab, et erandiks pole ka käesolev aasta. Mahtude kasvu tingimustes on ettevõte kogu oma tegutsemisaja jooksul suutnud majandada kasumlikult. Dividendi maksti vaid korra 50 000 eurot, kogu ülejäänud kasum on reinvesteeritud. Suures plaanis tähendab see igal aastal soetatud ühte uut termoahju ning lisaks muid puidutöötlemise seadmeid. Investeeringuid on toetanud nii PRIA, KIK kui EAS.

Tagasilöögid said ületatud

Vahur Pindma iseloomustab, et termotöödeldud puit on on töötlemata puidust ilmastikukindlam, stabiilsem ja ka kenama väljanägemisega.

„Termotöötlemise käigus suureneb puidu bioloogiline vastupidavus, kuna puidus leiduvad toitained muutuvad puidukahjuritele ja hallitusseentele raskemini kättesadavaks. Ja põhiline argument on see, et kogu protsess ja toodang on kemikaalidest ja mürkidest vaba,” selgitab Pindma. „Väga oluline on, et termopuidu eluiga on pikem ja seega on keskkonnamõju väiksem, süsinik seotakse tootesse oluliselt pikemaks perioodiks, kui näiteks tavalise ehituspuidu puhul.”

Kui palun Vahur Pindmal meenutada Thermoarena käekäiku edetabeli aluseks olevatel 2018. ja 2019. aastal, siis esimese hooga nimetab ta neid plaanipärase kasvu aastateks. Ja lisab siis, et tõepoolest – 2018. aastal oli siiski ka väikeseid tagasilööke, mis lõppkokkuvõttes majandustulemust teatud määral mõjutasid.

Nobe maja juures on kasutatud Thermoarenas toodetud puitu.
Autor: Thermoarena

„Nagu ikka juhtub, oli mõnedel välisturgudel ajutine tagasiminek ja lisaks oli meie tööstuses sügisel tehnoloogiline rike, mis osaliselt kajastus ka müügis. Samas olid need katsumused ilmselt ka edasise edu väetiseks – palju asju tuli teise pilguga vaatama hakata,” selgitab Pindma. „Näiteks sügisene ahju avarii sundis üle vaatama senise tootmisprotsessi ja investeerima uude tehnoloogiasse. Araabiamaade turgudel toimunud devalvatsioonid aga õpetasid järjekordselt, kuidas turgude diferentseerimine pole ainult hea õpetus kooliraamatus vaid ka eluline praktika.”

Thermoarena müügitulu ja kasum kasvasid 2018. ja 2019. aasta võrdluses märkimisväärselt (kasumi kasv 133%). Vahur Pindma kinnitab, et 2019 oli hea aasta, 2018 aga lihtsalt viletsam.

„Tööstuses on vahel nagu ragulkaga laskmises, et ühel aastal venitad kummi välja, et järgmisel aastal saaks hooga edasi. Ehk siis – tehtud investeerinud said paremini tööle,” räägib ta.

Kaua kestev tulevikumaterjal

Paratamatult on Thermoarena materjal pisut spetsiifiline. Kui ettevõte tahab toota vaid parima kvaliteediga toodangut, tuleb selleks leida ka parim saadaolev saematerjal. Rohkem sobib selleks oksavaba või siis väikese oksaga tiheda aastarõngaga laud, mis peab oleme ka õigesti kuivatatud.

„Kui sellist otsida, siis tuleb vaadata põhja poole – mändi ja kuuske leiab sellisena Põhjala saekaatritest,” märgib Pindma. „Ilmselt tulevikus ka Venemaalt, kui nad rohkem oma tehnoloogiasse investeerivad.”

Aga huvitavatest toodetest rääkides on Thermoarena leidnud fassaadimaterjalidena turu näiteks Aafrikast pärit abachi-laudadele.

Oleme ausad – ükski tänapäevaselt edukas ettevõte ei saa läbi tootmist automatiseerimata.

„Võin kinnitada, et meie tehas töötab 24/7, samas, kui töötajad on kohal ühes vahetuses. Meil on 26 töötajat ja tahame teha nendega seitse miljonit eurot aastakäivet,” kirjeldab Vahur Pindma. „Efektiivsus peab olema kõrge ja puidu kui kõige olulisema tootmissisendi maksimaalne ärakasutamine saab toimuda vaid tipptasemel tehnoloogiat kasutades.”

Nii on kõik suuremad seadmed ühendatud internetti ja veebipõhiselt saab neid ka juhtida. Näiteks PRIA toega soetatud Thermoarena järkamis-tappimispink saab vajadusel seadistused Hollandi hooldaja kontorist.

Kriis tõi nõudluse kasvu

Praegu tunnistab Pindma mõningase üllatusega, et kevadine koroonakriis tõi termopuidu tootmisesse vähemalt ajutise nõudluse kasvu.

„See oli meilegi üsna üllatav, aga kevadine koroonakriis tõi meie sektorisse ajutise nõudluse kasvu. Kui mäletate, siis pandi kevadel kaubanduskeskused Euroopas kinni aga ehituspoed jäeti lahti. Oli üsna tavaline kui Euroopa edasimüüja helistas hädise häälega ja palus kiiresti veel 2 koormat terrassilaudu, et Lihavõtte pühade ajal midagigi müüa oleks. Samas selgus, et kriis mõjutas kohe ka tooraine ja teenuste ostmist välismaalt,“ meenutas Pindma.“Kui kiirete tellimuste maht suurenes siis meie olukord koroonakriisis oli justkui peegelpilt üldisest Eesti olukorrast. Sisuliselt töötasime me ka nädalavahetustel ning tellisime lõuna lähedalasuvast Tikupoisi restoranist, et töötajad saaksid oma tööle keskenduda ja haigused oleksid välistatud. Au meie töötajatele! Seega - eks uutes oludes tuli paindlikult tegutseda ja leida uusi lahendusi.“

Sisuliselt läheb üle 90% Thermoarena toodangust eksporti. Suuremas osas Euroopasse, aga müüakse ka Indiasse, Australiasse, Uus-Meremaale, Araabiamaadesse, Türki. Ettevõtte juhti paneb rõõmustama, et ollakse suudetud ennast tõestada kõrget kvaliteeti nõudvatel Euroopa turgudel.

Pikalt süsinikku siduv puit

Thermoarena ressursitõhususe investeeringu projektile eraldas euroliit ligemale 2 mln eurot toetust. Toetuse projekt on firma protsesside, materjalikasutuse ja sisendenergia tõhususe tõstmiseks. Nii püütakse ära kasutada kogu tootmises tekkiv jääkenergia, olla senisest efektiivsem oma protsessides ja vähendada praaki.

„Huvitavam osa sellest on unikaalne tootmisliin puidule tulekindluse andmiseks. Teeme koostööd Taani firmaga Burnblock ja investeerisime uut moodi tehnoloogiasse, kus puitu immutatakse vaakumi ja kuni 12 atmosfääri suuruse rõhu all sooladega. Selline tehnoloogia annab puidule suure tulekindluse,” iseloomustab Vahur Pindma rahapaigutuste olemust. „Arvuti juhitud immutusmeetodi tõttu on mõju pikaajaline, see toode on ohutu inimesele, looduskeskkonnale, sobib kasutamiseks koos enamike teiste ehitustoodetga, puuduvad utiliseerimispiirangud ning seda on võimalik kasutamist nii sise- kui välistingimustes, näiteks koolides, lasteaedades jne.”

Kõik see muudab sääraselt tulekindlaks muudetud puidu unikaalseks, avab uusi võimalusi suure süsiniku jalajäljega ehitustoodete väljavahetamiseks, näiteks korrusmajades ja suurtes avalikes hoonetes. Olemas on ka kõik vajalikud sertifikaadid.

Vahur Pindma hinnangul kogub puidu kasutamine ehitusmaterjalina viimastel aastatel hoogu.

„Eks siin ole kaks sisulist põhjust. Esiteks, et inimete teadlikkus tõuseb ja tahetakse enda ümbruses kasutada aina rohkem looduslikke materjale, mis oleksid nii tervisele ohutud kui silmale ilusad vaadata,” leiab ta. „Lisaks mõeldakse oma keskkonna jalajäljele – eriti jõukamates ühiskondades. Ja muidugi on puidutööstuse tehnoloogiad viimastel aastatel palju arenenud. Kui varasem puidule pikaajalisuse andmine oli pigem keemilise töötlemise tulemus, siis uuemad lahendused on märksa keskkonda säästlikumad. Kõik see võimaldab puitu kasutada ka seal, kus see varem oli komplitseeritud.”

TASUB TEADA

Valdkonna TOPi pääsemine. Ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest oli vähemalt 51%. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. Äripäev võttis äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna käibelt suurimate ettevõtete andmed. Edetabelis osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid olemas äriregistris andmete kogumise hetkel.

Pingerea koostamine. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtsime 2019. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2018. aastaga, 2019. aasta ärikasumi, ärikasumi kasvu võrreldes 2018. aastaga ning aasta 2019 rentaabluse ja varade tootlikkuse. Iga näitaja põhjal reastati edetabel, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte kogunud ettevõte.

Kui ettevõte tabelist puudub. Siis ei olnud ettevõttel aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2018–2019), ettevõtte viimase aasta või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli negatiivne, ettevõte oli TOPi koostamise hetkel kustutatud, likvideerimisel või pankrotis, ettevõttel on suured maksuvõlad või polnud tema majandusaasta aruannet edetabeli koostamise ajal äriregistris. Emaettevõtte andmete konsolideerides tütarfirmad samas edetabelis osaleda ei saa.

TOPi andmeid saab osta. Äripäeva TOPid koostatakse Äripäeva Infopangas. Kui soovite osta TOPi andmefaili koos ettevõtete kontaktandmetega, kirjutage e-postile [email protected]

Ain Alvela, Metsamajandusuudised.ee kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736