Autor: Metsamajandusuudised.ee • 6. november 2020

Jaanus Aun: magus maksupomm metsaomanikele

Tark tegutsemine – sealhulgas suhtumine, et metsa majandamine pole ainult raie – annab jõukust juurde. Nii tasub ka meie metsaomanikel mitte maast loobuda, vaid oma metsa targalt majandada. Saab ise kasu, võidab ühiskond ja oma lastele pärandatakse edasi terved ja tugevad metsad, kirjutab Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun.

Jaanus Aun: magus maksupomm metsaomanikele
Autor: Viio Aitsam

Kakskümmend aastat tagasi sain kõne Soome aktsendiga metsaomanikult. Ta oli just saanud metsaomanikuks Eestis ning asunud innukalt metsa majandama. Tema hääl telefonis oli aga murelik. Vastne metsaomanik oli lasknud metsa üles töötada ja metsamaterjali müünud. Peagi oli käes tulude deklareerimise aeg ja selgus, et kui ta ettevõtjana registreeritud ei ole, siis mitte mingeid kulusid ta oma tulust maha lahutada ei saagi. Saemeeste palgad, puidu kokkuveo ja metsataimede istutamise kulud jäid tal kõik enda kanda! Sisuliselt maksustati tema käive tulumaksuga. Kui nii maksu võetakse, müüvad ju metsaomanikud oma maad maha! - ahhetas Soome lahe põhjakaldalt Eestisse tegutsema tulnud metsamees. Jah, tal oligi õigus. Aastate jooksul on füüsilisest isikust metsaomanike arv oluliselt kahanenud. Kui 2015. aastal kuulus 65 % erametsadest füüsilistele isikutele, siis nüüdseks on nende omandisse jäänud alla 60% metsadest. Metsamaa kui kapital on koondunud üha enam ettevõtete kätte. Miks nii?

Metsatulud nüüd peaaegu maksuvabad

Põhjuseid on mitmeid. Meie erametsaomand on taastekkinud maareformi kaudu. Metsa said tagasi ka metsaasju mittetundvad ning metsaomandist kaugel elavad inimesed. Nii ongi tihtipeale olnud lihtsaim tee omandi kasutamiseks see kogu täiega ära müüa – maa ja mets koos. Sellist suhtumist on süvendanud kaua kehtinud tulumaksuseaduse säte, mis maareformi raames tagastatud maa müügi tulumaksu tasumise kohustusest vabastas. Nüüd lõpuks on olukord muutunud. Läinud kevadel tehti tulumaksuseadusesse muudatus, mis annab füüsilisest isikust metsaomanikule võimaluse müüa aastas raieõigust või metsamaterjali 5 000 euro ulatuses maksuvabalt. Kuna jätkuvalt saab metsa müügi tulusid kolm aastat edasi lükata, tähendab see, et kui müüa näiteks 15 tuhande euro eest, siis saadud tulu kolme aasta peale ära jaotades ei tekigi tulumaksu tasumise kohustust. Lisaks saab enda metsade majandamisega seotud kulud müügituludest maha lahutada. Nutikalt majandades saab täiesti legaalselt enda maksukohustuse üsnagi tagasihoidlikuks või lausa nulli viia. Seda eriti väiksemamahuliste raiete korral ning metsakasvatusse kulusid tehes. Ja kui on plaanis suuremad raied, ei tohiks patuks pidada maksusoodustust ületavalt osalt ka tulumaks ära maksta. Kuna maksuseaduse nüansid on paratamatult keerulised, on nõuande saamiseks mõistlik metsa asukohajärgse metsaühistuga ühendust võtta.

Maa tasub endale hoida

Riigi suhtumine on muutunud. Kui enne suunati metsaomandit konsolideeruma, siis nüüd on sõnum teine – ära müü metsamaad, parem majanda seda! Soodsat maksuseadust arvestades kaob igasugune mõte müüa puitu n-ö mustalt – kahtlastele ostjatele dokumente vormistamata ja sularaha käest-kätte andes. Tarbetu on võtta kas petta saamise või maksuameti kontrolli alla sattumise risk, mis makse varjava puidutehinguga paratamatult kaasneb. Kel aga metsamaa müümine on mõtetes mõlkunud, siis see mõte tasuks nüüd küll peast pühkida.

Nagu eellpool kirjeldatud, on võimalik erametsa hallata ka selliselt, et maksukohustust ei teki või tekib väga väikeses ulatuses. Eesti senises praktikas on metsamaa hinnad järjepidevalt ülespoole rühkinud. Kui sajandivahetusel maksis Maa-ameti tehingustatistika andmetel üks hektar metsamaad keskmiselt 837 eurot, siis 2019. aastal juba 3 848 eurot. Seega on hinnad rohkem kui kahekümne aastaga enam kui neljakordistunud. Aga see ei pruugi veel tipp olla. Võrdleme end tihti Põhjamaadega. Meile geograafiliselt lähedases Lõuna-Soomes on metsamaa hind ca 5 000 eur/ha. Mujal Euroopas, eriti metsavaesemates jõukates piirkondades on hinnad veelgi kõrgemad. Näiteks Inglismaal ulatub alla 50 hektariste metsakinnistute keskmine hind juba ligemale 9 000 euro juurde hektari eest. Nagu üks Briti metsamees eravestluses kinnitas – kümne aasta tagune finantskriis pani inimesed rohkem metsa ja vähem aktsiatesse investeerima. Nii on kindlam, sest mets kasvab juurde ka siis, kui börsid kukuvad või koroonapandeemia maailma lukku paneb.

Mets toob leiva lauale ja teeb toa soojaks

Eesti elab paljuski metsast. Metsandus koos puidustööstusega annab otseselt kuni 30 000 töökohta, mis üldjuhul asuvad maapiirkondades. Üle 15% Lõuna-Eesti ja ligemale 20% Kesk-Eesti inimestest saab oma sissetuleku metsast. Puidu väärtusahela kaudu tuleb iga tihumeetri metsa raiumisest riigi eelarvesse 60 eurot. Kogu raiemahtu arvestades tähendab see maksudena riigile ca 700 miljonit eurot aastas meie kõigi hüvanguks kasutatavat raha. Ja taas ülerääkimist vajav tõde on, et valdavalt lähevad puidutooted eksporti ehk metsandus toob Eestisse sisse raha, mille eest saame omakorda Eestis mittevalmistatavaid kaupu importida.

Üle poole Eestis toodetud soojusest tuleb aga taastuvatest allikatest, sealhulgas biomassist. Sellise puidu, millest ei saa teha ehitusmaterjali, mööblit ega muid kestvustooteid üha laialdasem kasutamine küttemajanduses on aga toasooja hinna alla toonud – kaugkütte hind on eelmise kümnendi jooksul olnud pidevas languses. Tänu metsale jällegi võit Eesti inimestele.

Seni kuni me kasutame puitu, on ka metsade majandamine vajalik. Eestis on palju puid ja vähe inimesi. Nii ongi meie võimaluseks targa metsamajandamise kaudu Eesti inimestele tulu teenida – metsi kasvatada ja sealt varutud puidust tooteid eksportida. Meist palju jõukamad Põhjamaad on oma metsi aastakümneid majandanud. Raie järel metsi uuendades, noori metsi hooldades ja veerežiimi reguleerides on Soome metsades tänapäeval üle poole rohkem puitu kui oli 50 aastat tagasi.

Tark tegutsemine – sealhulgas suhtumine, et metsa majandamine pole ainult raie – annab jõukust juurde. Nii tasub ka meie metsaomanikel mitte maast loobuda, vaid oma metsa targalt majandada. Saab ise kasu, võidab ühiskond ja oma lastele pärandatakse edasi terved ja tugevad metsad.

Jaanus Aun, Erametsakeskuse juhatuse liige

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736