Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. november 2020

Sertifitseerimine – pilet turule

Sõltumatut sertifitseerimisteenust juhtimissüsteemidele, toodetele, tarneahelale ja metsamajandamisele pakkuva BM Certification Estonia OÜ juhtaudiitorid Ülo Roop ja Rait Hiiepuu soovitavad puidusektori ettevõtjatel mõelda samm edasi toote või tarneahela sertifitseerimisest.

BM Certification Estonia OÜ juhtaudiitorid Rait Hiiepuu ja Ülo Roop.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Kui suhteliselt palju on räägitud metsa, toodete ja tarneahelate sertifitseerimisest, siis nüüd oleks metsa- ja puidusektori ettevõtetel aeg vaadata sealt samm edasi hoomamaks kõiki võimalusi, mis aitavad muuta oma äri konkurentsivõimelisemaks.

Tavapärane on arusaam, et sertifitseerimine loob võimaluse uute turgude vallutamiseks, kus sertifikaatide omamine on kauplemisel tingimuseks või eeliseks. Aga tegelikult on teema hoopis suurem.

„Võib-olla tasuks hoopis läbi mõelda laiem vaade, sest näeme oma igapäevatöös selget huvi juhtimissüsteemide sertifitseerimiseks. Kõige aluseks on klient ja tema huvid ja kui siis puidufirma suudab tõestada läbi erinevate sertifikaatide, et nende süsteemid toimivad, nende toode on stabiilselt kindla kvaliteediga, siis see kergendab turule minekut ja uute potentsiaalsete klientide leidmist,“ selgitas BM Certification Estonia OÜ juhtaudiitor Rait Hiiepuu. „Me oleme praegu jälle kriisiajastus, kus turud tõmbuvad kokku ja konkurents tiheneb. Nüüd on tõenäolisem saada uusi kliente neil, kes suudavad näidata lihtsal viisil, et neil asjad toimivad. Seega ei taha me keskenduda vaid ühele sertifikaadile, vaid pigem tasuks vaadata asja laiemalt ja leida siit veel kasutamata võimalusi.“

Sertifikaat annab kindlustunde

Küsimusele, miks sertifitseerimine on hea, vastas Rait Hiiepuu lühidalt, et tegu on kindlasti turundusvõimalusega, kus määravaks saab tegelikult hoopis kindlustunne, mille annab kliendile see, et ta teab, et tema koostööpartneri ettevõttes on juurutatud näiteks kas ISO juhtimisstandardid või on tootjal olemas keskkonnasertifikaadid. „See on nagu teatav tagatis, mille on andnud kolmas osapool puiduettevõtet kontrollides, auditeerides ja tõendades, et ettevõte toimetab omi asju hästi ja vastavalt headele tavadele.“

Enamikel suurtel puidu- ja metsafirmadel on mingid erinevad sertifikaadid kindlasti juba olemas, rahvusvahelistel ettevõtetel on see teema lahendatud koos emafirmadega. Aga järjest enam on sertifitseerimise vastu huvi tundnud ka väiksemad tootjad, kel on oma nišis vaja enda tegevuse kvaliteeti tõendada. Näiteks on ka Eestis sertifitseeritud käsitööpalkmajade tootmine – tekib küsimus, kuidas see on võimalik, iga palk on ju erinev, aga see on võimalik. On leitud lahendus, mis on nende majade juures alati sarnane ja mille tööprotsesse saab kaardistada ning kirjeldada.

Huvi uutel turule tulijatel sertifitseerimisprotsesside ja -võimaluste vastu on, kinnitab ka BM Certification Estonia OÜ juhtaudiitor Ülo Roop. „See teadmine on jõudnud ettevõtjatele kohale ja siin on ka kriisil oma roll, sest kriis on sundinud ettevõtjaid otsima uusi võimalusi oma toote turustamiseks ja sestap otsitakse eeliseid, mis aitavad toodetul-teenusel silma paista. Üheks selliseks võimaluseks on sertifikaadi olemasolu, mis on sageli aluseks just eksporti planeerivatel ettevõtetel, et üleüldse välispartneriga plaane pidama hakata,“ lisas Roop.

Samuti on sageli erinevate sertifikaatide omamine eelduseks riigihangetel osalemisel.

Kitsas konkurentsis on vaja end tõestada

Rait Hiiepuu sõnul on muidugi võimalik majandada ka nii, et sul ei ole ühtegi sertifikaati. Aga see eeldab pigem seda, et sul on olemas niisugune klient, kes on sinu käest juba kümme aastat kaupa ostnud, ega kao kuhugi, ega küsigi sertifikaate, sest ta juba teab sind. Aga kitsas konkurentsis on vaja end tõestada, et kinnitada oma müügiväidete usaldusväärsust.

Ülo Roop nendib, et tarneahelas on need samad skeemid ise end üles töötanud, sest kliendid teavad neid sertifikaate. Nad kontrollivad enne äri alustamist kas koostööpartneril on sertifikaat, kas see on kehtiv ja nad otsivad just sellise profiiliga ettevõtteid, et hoida kokku oma aega ja mitte katsetada, et äkki õnnestub ja äkki on tegu tegijaga.

Roop toonitas veelkord, et kui me räägime juhtimissüsteemidest ja nende juurutamisest ettevõttes, siis selle aluseks on muidugi ISO 9001, mis on n-ö korrektsuse ja jätkusuutlikkuse alustala ja millele kõik teised sertifikaadid tuginevad ja selle omamine tagab ettevõttes teatud struktuurse kvalitatiivsuse olemasolu – need kes teavad need hindavad ja see võib teatud valdkondades kasulikuks osutuda.

Ülo Roobi sõnul on täna turul väga palju teemaks ka infoturbesüsteeme haldav ISO 27001. „Infoturbega on seotud kolm peamist printsiipi: konfidentsiaalsus, usaldusväärsus ja kättesaadavus. ISO 27001 sertifikaadi omamine võimaldab näidata pühendumust antud printsiipidele ja annab kinnitust klientidele nende andmete turvalisuse osas. Seda standardit saab rakendada igas suuruses ettevõtetele kes tegutsevad IT-sektoris. Eriti oluline on see ettevõtetele, kelle informatsioon on tundlik ja kriitiline,“ selgitas ta.

Vaid ühine soov viib edasi

Kui on otsustatud, et asutakse sertifitseerima, siis esmalt on vaja kogu ettevõtte juhtkonna tahet ja soovi asjaga tegeleda. „Oluline on soov ja tahtmine ja sellisel juhul sünnib ka parim lahendus. Niisama, vaid sertifikaadi omamisel, pole suurt mõtet. Oluline on, et sinu firma kvaliteedijuhtimise meeskond oskaks sertifitseerimisest saadud eeliseid ka töös rakendada. Vaid siis on sertifitseerimisest kasu,“ ütles Ülo Roop.

„Üks oluline aspekt, miks me räägime laiemast vaatest sertifitseerimisele ongi see, et tahame tähelepanu juhtida sellele, et tavapärasest toote ja tarneahela sertifitseerimisest saab minna sammu edasi. On võimalik asja laiemaks lükata, sertifitseerida juhtimissüsteemid, luua integreeritud juhtimissüsteeme, sinna juurde liita siis näiteks tarneahela serdid ja keskkonnastandardid ning töökaitsestandardid ja ka kaubamärgid. See tähendab, et võimaluste hulk on märgatavalt suurem kui ainult tavapärase tarneahela sertifitseerimine,“ tõi Rait Hiiepuu veel välja ühe teema, millele tasuks mõelda.

Kust ja kuidas alustada?

Kui on olemas teadmine, et sertifitseerimisest on kasu, siis kust ja kuidas tegelikult alustada? Arutades seda teemat sektori ettevõtjatega, selgub, et just teemaga alustamine on kole keeruline. Üldjuhul ei näri teemast läbi üksi, või kui protsessi läbida üksi, siis kulub ikka päris mõnus aeg tulemuse saavutamiseks. Nii on targem leida teemat valdav koostööpartner. Valik siin on lai, võib valida Eestis tegutseva sertifitseerija, või siis hoopis mujal maailmas sama teenust pakkuva firma vahel. Kõigi nende puhul on üks ja sama oluline märksõna – tegu on kolmada osapoolega, kes teeb oma otsuse neutraalselt, otsides ettevõtte protsessidest vastavust sertifikaadis nõutavale.

10 sammu sertifikaadini

Sertifikaat ise ei ole mingi imeloom. Ettevõtja peab leidma selle miski, miks see teema on tema firmale oluline. Läbi tasuks mõelda järgmised sammud:

1. Mis mul on sellest kõigest kasu – mõtle see enda jaoks selgeks. Ärata endas ja oma tiimis see mõttesäde!

2. Kaardista oma kliendibaas ja katsu aru saada, kas su kliendile on oluline, et sul on sertifikaat – kas sa saad müüa seal, kus see on kasumlikum.

3. Lisaks olemasolevale kliendile, mõtle ka uutele klientidele, kes võivad nõuda sult sertifikaati. Mõtle sellele isegi siis, kui sul ei ole veel olemas klienti, aga sul on olemas visioon, kuhu tahad või võiksid jõuda.

4. Kui oled selle mõtteni jõudnud, et võiks sertifitseerimise ette võtta, siis leiad infot internetist. Uuri välja, mis ettevõtted sellist teenust, mida sa otsid, pakuvad. Ära küsi, mis see maksab ja millal kätte saab – pigem asu diskussiooni, mis toob välja selle, mis kasu sa sellest saad.

5. Ära unusta, et sertifikaate on mitmeid ja neid annavad välja erinevad asutused. Täpsusta, mida su ettevõte reaalselt ka vajab. Kõik sertifitseerijad ei ole võrdsed oma tagapõhja poolest.

6. Kui oled leidnud sertifitseerija, siis uuri talt, mida selles protsessis läbimiseks tuleb teha. Selgita oma motivatsiooni ja sisemist valmisolekut lisaks vajadustele. See on pikk protsess ja katsumiste rida, peale mida sertifitseerija otsustab, kas ettevõttel on vaja muuta oma toimimisahelat ja protsesse, või on kõik korras. Kui sertifitseerija on aru saanud motivatsioonist, siis ta otsustab, kas ettevõte vajab välist abi selle teekonna läbimiseks.

7. Konsultatsioonifirma on n-ö väline abi, kes aitab asju kõrvalvaataja pilguga hinnata. Ta aitab sul viia oma protsessid vastavusse sertifikaadi juures nõutavaga. Antud konsultatsioonifirma ei ole seotud sertifitseerijaga.

8. Kui protsessid on kaardistatud nii, et nad vastavad sertifikaadi nõuetele, siis korraldatakse esmane auditeerimine, mis kontrollib tegevuse vastavust eesmärgile. Kui autiti tulemus on negatiivne, siis sertifitseerija teeb oma ettepanekud asjade muutmiseks ning annab piisava aja asjade parendamiseks, mispeale ettevõtte viib sisse oma protsessides muudatused ja peale seda kinnitab akrediteerija juba sertifitseerimise – kas ettevõte vastab nõudmistele või ei.

9. Siin ei ole mingit ajafaktorit – iga ettevõte on erinev. Ära unusta ka seda, et sertifitseerija otsib vastavust, mitte viga.

10. Sertifitseerimise hind kujuneb turu konkurentsis. Laias laastus saab öelda, et hinna üks komponent on summa, mida soovib konsultatsioonifirma ehk sertifitseerimise ettevalmistuse kulud. Sertifitseerija töötasu jaguneb omakorda kaheks: tasu mida iga ettevõte maksab aastamaksuna sertifikaadi eest serdi väljatöötanud firmale ja tasu, mida soovib sertifitseerija oma töö eest.

UURI LISA

BM Certification Estonia

On akrediteeritud sertifitseerimisasutus, kes pakub sertifitseerimisteenust juhtimissüsteemidele, tarneahelasüsteemidele, toodete ja teenuste sertifitseerimist ning CE-märgistamise vastavushindamist. Samuti pakutakse mitmesuguseid tehnilise hindamise teenuseid ja koolitusprogramme. BM Certification Estonia OÜ teenuste hulka kuuluvad erinevad juhtimise, jätkusuutlikkust ja toodete vastavust tõendavad süsteemid, näiteks:

•Tarneahela süsteemid – FSC® ja PEFC™

•Metsamajandamine - FSC® ja PEFC™;

•Kvaliteedijuhtimine – ISO 9001;

•Keskkonnajuhtimine – ISO 14001;

•Energiajuhtimine – ISO 50001;

•Töökaitse ja -ohutus – OHSAS ISO 18001 (ISO 45001);

•Infoturve – ISO 27001;

•Toiduohutus – ISO 22000 ja BRC;

•RSPO sertifitseeritud palmiõli;

•UTZ sertifitseeritud kohv, kakao ja tee;

•Toodete sertifitseerimine – CE vastavusmärgis, 3nda osapoole kvaliteedimärgised (Q-mark & A-mark);

•Tehnilise hindamise teenused (ETA; Uksed & Aknad; EL Puidumäärus; Kolmanda osapoole vastavushindamine; Eksperthinnangud);

•Personali sertifitseerimine – visuaalne tugevussorteerimine;

•SBD (Secure by Design).

Lisainfot leiad: bmtrada.ee

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736