Autor: Metsamajandusuudised.ee • 9. november 2020

Septembri eksport tegi tänavuse rekordi

Kaupade ekspordi kasv septembris oli meeldiv üllatus.
Autor: Liis Treimann

Kaupade eksport suurenes septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11% ja import vähenes 4%. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport 1% ja import vähenes 5%, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul toimus kolmandas kvartalis kaubavahetuse taastumine. „Septembris oli ekspordi käive selle aasta suurim, mis mõjutas positiivselt ka kogu kvartali arvestust. Ekspordi kasvu panustasid oluliselt elektroonikatööstus kommunikatsiooniseadmete ja põllumajandussektor teravilja välja viimisega,“ selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport suurenes enim USAsse ja Hiinasse, kuhu viidi mullusega võrreldes rohkem kommunikatsiooniseadmeid. Kõige enam vähenes eksport Taani ja Prantsusmaale. Taani veeti eelmise aastaga võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes 75 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 31 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Kõige rohkem ehk 7 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 15% ja reeksport vähenes 1%. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu kommunikatsiooniseadmete, odra, nisu, rukki ja metallijäätmete väljavedu, enim kahanes põlevkivikütteõli eksport.

Eestist eksporditi ja imporditi septembris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse ülejääk oli 4 miljonit eurot ja puudujääk vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 165 miljoni euro võrra. Viimati oli kaubavahetuse bilanss positiivne 2010. aasta detsembris.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Venemaalt ja Leedust, kust kahanes kõige rohkem mootorikütuste import. Kaupade sissevedu suurenes enim Poolast, kust kasvas busside import.

Kuna ekspordihinnad on tugevas languses, siis oli püsivhindades ehk ekspordimahu kasv esialgsete arvestuste järgi isegi üle 20%, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Nii tugev kasv ei olnud aga laiapõhjaline, sest kaks kolmandikku ekspordi kasvust tuli kommunikatsiooniseadmetest ja teraviljast. 46% kasvust tuli erakorraliselt tugevast kommunikatsiooniseadmete ning 20% erakorralisest tugevast teravilja ekspordist.

Eesti päritolu kaupade eksport suurenes kolmandas kvartalis 5%, kuid käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on see vähenenud 6%, märkis Mertsina. Eksport on sel aastal languses kõikides ELi riikides, välja arvatud Iirimaal. Vaatamata sellele, et Eesti kaupade eksport on juba pikalt kaotanud oma hinnapõhist konkurentsivõimet Euroopa Liidu keskmise turu suhtes, on selle osakaal Euroopa Liidu koguimpordis Mertsina sõnul sel aastal veidi suurenenud.

Eesti tööstusettevõtete ootused uute eksporditellimuste ja ekspordi kasvu suhtes jätkasid oktoobris küll paranemist, kuid mõlemad näitajad on oluliselt madalamal tasemel kui ülemöödunud aastal, tõdes Mertsina. Koroonaviiruse leviku eskaleerumine ning koos sellega uued piirangud halvendavad tugevasti vähemalt lähikuude välisnõudluse väljavaadet.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736