Autor: Kristjan Pruul • 11. november 2020

Kas tulevikus kolime kõik puitmoodulitest tehasemajadesse?

Sellistest kuuemeetristest moodulitest peab ühtmoodi "nähtamatult" saama kokku panna nii korterelamu kui haiglaruumid.
Autor: Andras Kralla

Keskkonna- ja ehitusnõuded, ehitamise kiirus ning töö efektiivsus suruvad ehitusturul peale muutusi, vähemalt on selles kindel puitmajatehastesse kümneid miljoneid eurosid panustanud Harmet OÜ. Masstootmises on võit sees ka teiste hinnangul, isegi kui nad täit õhinat ei jaga.

Kvaliteedi tagamise mõttes ei ole tehases tootmisele alternatiivi ning tulevikus saab tehasmaja üheks peamiseks ehitusvormiks, leiab Egle Vogt, Harmeti projektijuht, kes osaleb ka kunstiakadeemias veetavas masskohandatavate puidust hoonete ehk nn mustermajade uurimisrühmas.

Tehases tootmisel on mõtet aga alles siis, kui põhilise üksuse saab taandada võimalikult ühetaoliseks, unikaalset tükitööd masstootmises teha ei saa, sellest ka soov ehitamine mooduliteks jagada.

Soome metsanduskontserni Metsä Wood võistlusel Hübriidlinn neljanda koha saavutanud mustermaja tootmissüsteemi baasosa ehk moodul on relvituks tegevalt lakooniline. Kaheksa terasnurka hoiavad koos nurgaposte, lamineeritud vineerpuidust paneelid toetuvad samast materjalist taladele ning meenutavad pisut kõrvuti asetatud betoonist ehituspaneele.

Kui sellised moodulid neljakaupa nurkapidi kokku panna, siis moodustavad nurgapostid omavahel juba kandva posti, mis lubab üksteise otsa ehitada juba seitse korrust. Korter- või ärimajaks võiks piisata.

Egle Vogt ütles, et küsimus pole selles, mida tahetakse teha, vaid selles, milliseid maju tulevikus üldse tohib teha.
Autor: Andras Kralla

Vogt ütleb, et Harmetil külas käinud suure ehitusettevõtte kvaliteedijuht oligi küsinud, et kus on innovatsioon, aga Harmetile oligi peamine väljakutse kõigi moodulite ühesuuruseks saamine nii, et neist saaks ehitada võimalikult erimoelisi maju. “Praegu tuleb ehitusprojekt sisse ja me hakkame seda jagama mooduliteks ning lõpptulemuseks on moodulid jälle uue suurusega, Kui me saame vastupidi ühetaolised moodulid, siis saame ka tootmist eelseadistada," ütleb Vogt.

Nõuded söövad vanas stiilis ehituse välja

Samas projektis osalenud Tallinna tehnikaülikooli inseneriharidusega Kristo Kalbe ütleb, et Eestis saab platsil müüriplokke laduda veel võrdlemisi odavalt, aga sellega kaasnevad oma riskid. Näiteks niiskus. Eestis sademetevaba aega praktiliselt ei ole ning võib olla kindel, et mingi osa ehitusest saab lihtsalt märjaks. Erinevalt võib-olla paarikümne aasta eest ehitatud majadest on aga soojustus, tehnosüsteemid ja muu arenenud suunas, kus sel ei tohi lasta juhtuda.

Vogti sõnul ei ole mõte selles, mida nemad tehases teha tahavad, vaid selles, mida peab tegema: kasvavad nõuded energiasäästlikkusele, keskkonna probleemidest tulenevalt oodatakse rohkem puust hooneid. Platsitööst odavamaks ei lähe tehasetootmine kunagi, aga võib arvata, et vähem kontrollitud, odavamate majade ehitamine lihtsalt jääb nõuetele alla ja keelatakse lõpuks ära.

Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur ja üks projekti eestvedajatest Renee Puusepp juhib aga tähelepanu McKinsey raportile, kus tõdeti, et kui tööstuses on tootmisefektiivsus kasvanud, siis ehituses on see paigal seisnud või isegi vähenenud. “Ega siis inimesed pole laisemad ja tehnoloogia halvem, lihtsalt nõuded on suuremad,” tõdeb Puusepp.

Moodulid kolivad Harmet Kunma tehasest järgmiseks Tartusse messile.
Autor: Andras Kralla

Kuulujutud platsil ehitamise surmast on enneaegsed

Oma kontsernis samuti elementmajade tootmisega tegeleva Rand & Tuulbergi üks omanikest Raivo Rand märgib, et ega platsil ehitamine kuhugi ei kao, vähemalt vundament tuleb ikka kaevata. Ta on nõus, et nii elementidest kui moodulitest majaehitamisel on kasvõi niiskusriskide välistamine väga oluline teema, kuid teatava kõrguspiirini on endiselt kõige lihtsam laduda kohapeal betoonplokke.

Tuleviku mõttes tuleb Randi sõnul panustada kiiremini ja kvaliteetsemalt ehitamisse. "Platsitööd jääb kindlasti vähemaks ja osa tegemisi liigubki tehastesse, eriti lihtsamad ja odavamad asjad saab teha moodulitena: teatud kortermajad, lasteaiad-koolid," loetleb ta.

Praegu sõltub kõik veel müügihinnast, aga mõneti on asjad ka mõtlemises kinni. "Kui me hakkame aega arvestama, siis tehases ehitatud paarikorruselise korterelamu, kus karkassid ja struktuur on betoonist ja välisfassaad puitelementidega, aknad olid juba tehases paigaldatud – see on juba odavam. Maksab ka aeg ja kiirus, maksab garanteeritud kvaliteet," lisab Rand.

Rand märgib, et tema näeb rolli just spetsiifilistel moodulitel. "Kasvõi puitehituses hakkab olema nii, kus osa ehitatakse tavaliselt, aga vannitoad või muud spetsiifilised ruumid on moodulitest, mis platsi peal nõuavad palju tööd." Täispuitmajade rajamise suhtes on ta skeptilisem ning lisab, et tõenäoliseim variant on ikkagi terasest ja betoonist tugistruktuurid, kus vaheseinad ja fassaadid tehakse puidust. "On ju tehtud küll vägagi kõrgeid puust maju, aga see on paljuski katsetamise ja ka tegemise lõbu pärast," möönab Rand.

Eesti mastaabis projekteerimisturu suurtegija Sirkel&Malli tegevjuht Madis Avi ütleb, et ei näe tehaselist tootmist kogu turumahu üle võtmas, kuid see suureneb sedamööda, kuidas platsil ehitamise tööjõukulud kasvavad. "Kindlasti mängivad Eestis rolli võõrtööjõu piirangud, mis tehaselist tootmist soodustavad," ütleb Avi. Tema sõnul on seni end ära tasunud siiski ainult väiksemate hoonete tehaseline tootmine.

Teisalt on Avi arvates Eesti ehitushind jõudnud sinnamaale, kus näiteks projekteerimisel element- ja moodullahendusi kasutatakse ka koduturul. "Kui projekteerimine on ehituse kulust 5-10 protsenti, siis annavad tüüplahendused osa võidust," sõnab ta. "Arendajad, kes tegelevad näiteks kortermajade arendusega, eelistavad kindlasti kohandada projektid vastavalt varem läbi käidud lahendustele. Milleks katsetada uusi lahendusi, kui on töötavad süsteemid."

Süsinikuheitme erinevus on mäekõrgune

Renee Puusepa sõnul võib ruutmeetri hind olla praegu küll tehasemajade kahjuks, kuid juba paarikümne aasta pärast võib näha, et tehases ja platsil ehitatud puumajades on kvaliteedivahe näha. Aga keskkonna-alane võit tuleb peamiselt materjali erinevusest.

Betoonist ehitades on juba ehitusmaterjali tootmine süsinikuintensiivne, puitmaja hoiab 90 protsenti materjalis sisalduvas süsinikust endas. Ja nii sada aastat ehk kuni maja püsib. Kauem kui see looduses võimalik oleks.

Ka tuli mustermajade töörühmal ühe kontorihoone kavandamisel arvutustest välja, et hoone kehand, ilma katuse ja vundamendita, on viis korda kergem kui betoonehitisel. See mõjutab materjali liigutamiseks vajalikku energiatarvet, ka vundament ei pea olema nii suur.

Madis Avi prognoosib, et puidu osakaal hooneehituses kindlasti suureneb, kuid lähitulevikus on oodata, et betoonitehased seovad oma tekkiva CO2 elementidesse ja nii ei teki puitehitistega konkureerimisel takistusi. Näiteks kandekarkassis oleks CO2 vaatest puit parem, aga valik on ikkagi inseneri otsus ja üldjuhul lähtutakse hinnast ja hoone tüübist.

Mis siis puudu on?

Massiliselt puidust või masstootmises hoonetest on Äripäev kirjutanud ka varem ning lühike vastus pealkirjas sisalduvale küsimusele on ikkagi “ei”, sest tegelikult ei ole veel tarneahelat ning napib ka sooja vastuvõttu ehitustsükli teiste osaliste, sealhulgas tellijate poolt.

Tarneahelad ja logistika on jällegi harjunud traditsiooniliselt betooni ja terasega, neid harjumusi on olnud aega arendada 40-50 aastat. Samal ajal on Eestis puidust ehitatud ainult eramaju, märgib Puusepp. “Räägitakse süsinikumaksust, Kui see tuleb, on selge, et modulaarselt puidust ehitamisel tekib väga selge hinnaeelis,” pakub ta.

Nurgaposte naabermoodulitega kokku pannes saab posti, mis suudab püsti hoida kuni 7kordset ehitist.
Autor: Andras Kralla

Arhitekt Lauri Läänelaid tõdeb, et eelarvamusi moodulite suhtes on tema ametikaaslaste seas hulgi. Kardetakse, et moodulid seavad liigseid piiranguid. Puusepa sõnul on arhitektuurisektor tervikuna väga unikaalsete projektide poole kaldu, kuigi tegelikult 80-90 protsendi hoonete puhul ei ole mingit erilist unikaalsust.

Projekteerimisega on jälle nii, et see toimub “valel pool” ehitamist, seal ei ole piisavalt arvestatud konkreetse ehitusmaterjali omapäradega. Puusepp ütleb, et n-ö turule mineku strateegia ongi jõuda projekteerijate ja arhitektideni.

Ka Madis Avi tõdeb, et õigetpidi lahendust ei ole. Hea hoone valmib koostöös ja selleks on ellu kutsutud ka digitaalehituse klaster, et koostöö oleks üle ehituse elukaare. Nii saavad osapooled üksteise probleemidest aru ja oskavad enda tööga teiste osaliste elu lihtsamaks teha.

"Koostööd tehes on võimalik kokku hoida 10-15 protsenti kogu ehituse maksumusest," ütleb Avi. "Kui kaasatakse kõik osapooled kohe protsessi alguses, annaks see kindlasti parema tulemuse, sest sageli joonistavad arhitektid oma nägemuse arvestamata hindade ja ekspluatatsiooniperioodiga."

Mis on mis?

Mustermaja uurimisrühm arendab modulaarset ja tehases toodetavat süsteemi, millega saab luua ümbritsevale keskkonnale ja hoone kasutajate vajadustele kohandatud puithooneid.

Harmet ise sihib endiselt välisturge, Kunma tehases saab valmistada üle 300 mooduli kuus, ühte hoonesse läheb neid 100 ringis. Aga kolme korterelamut kuus ja nii igal kuul aastas ei hakka Eestis tõenäoliselt keegi tellima. Mooduleid saab oma käega katsuda sel nädalavahetusel Maaülikoolis.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150