Autor: Marge Väikenurm • 16. november 2020

Suurtööstur: Graanul Investi tahetakse ära osta, aga miks ma peaks müüma?

Puidutööstur Raul Kirjanen arvab, et Eestil võiksid taastuvenergiavaldkonnas olla palju suuremad ambitsioonid.
Autor: Liis Treimann

Eelmisel aastal 400 miljoni eurose käibe ületanud Graanul Investi vastu on ostuhuvilisi küll, ent ettevõtte asutaja ja juht Raul Kirjanen müügist ei mõtle.

Kirjanenil jätkub Graanul Investi jaoks suuri plaane, mis ulatuvad ka kümne aasta kaugusele ja mida ei sega, vaid hoopis soodustab rohepööre.

Järgneb Äripäeva raadiosaate „Kuum tool“ intervjuu:

Teil on rahvusvaheline ettevõte. Kui kaalutakse investeerimist Eestisse, siis vaadatakse ka meie sisepoliitikat. Lisaks poliitilistele tülidele on meil olnud palju rahapesu probleeme, mis on andnud mainele korraliku põntsu. Kuidas kõik see mõjutab äri ajamist väljaspool Eestit ja investeeringute siia toomist?

Oleme umbes kolmkümmend aastat üritanud ehitada Eestit suuremaks, kui ta tegelikult on. Ehk luua liitlassuhteid, arendada oma majandust ja ühiskonda. Kõik need teod, mida meie või ka poliitikud ja ettevõtjad teevad, peaksid olema selles kontekstis, et kas see teeb Eestit suuremaks või väiksemaks. Alles hiljuti sai sugeda Soome demokraatlikult valitud peaminister, nüüd siis Ameerika Ühendriikide demokraatlikult valitud president. Ma pole väga kindel, et selline lähenemine Eestit suuremaks teeb.

Kui me tahame, et Eestisse tuleksid ägedad ettevõtted, talendid ja investeeringud, siis peame olema suuremad, kui me tegelikult oleme. Minu arvates pole läinud viimase paari-kolme aasta jooksul suuremaks riigiks, pigem on ta kokku tõmbunud.

Kui suur roll on selles peaminister Jüri Ratasel?

Ma arvan, et peaministril on väga suur roll. Ma pole küll õige inimene nõu andma, aga sooviksin Jüri Ratasele rohkem julgust.

Keda te ise sooviksite praegu valitsuses näha?

Küsimus pole mitte niivõrd see, kes on koalitsioonis või opositsioonis, vaid see, mida valitsus teeb. Olen seda ka enne öelnud, et minu arvates sai valitsus esimese koroonakriisiga päris hästi hakkama. Ettevõtjana ei ole mul väga suuri etteheiteid valitsusele. Kui on keerulised ja kriitilised ajad, siis olid väärtuste küsimused mõneks ajaks olid tagaplaanil, aga nüüd on need teemad jälle rohkem pinnale tõusnud.

Kuula kogu vestlust Raul Kirjaneniga Äripäeva raadio saate "Kuum tool" podcastist.

Kui vaadata valitsuse retoorikat, siis kust jookseb teie jaoks viimane piir?

Minu jaoks on ikkagi liitlased väga tähtsad. Ega ühe inimese sõnad ei suuda Eesti-Soome sõprussuhteid rikkuda. Kas nad suudavad rikkuda Eesti-Ameerika sõprussuhteid? Ma arvan, et otseselt mitte. Kuid ühiskonnana peaksime mõtlema, mida saaksime teha selle jaoks, et Eesti oleks suurem. Kõik peavad selle nimel tööd tegema, mitte ainult teatud erakonnad, ettevõtted või organisatsioonid.

Rääkides koroonakriisist, siis kuidas te hindate seda aastat praeguseni, kas see on olnud hea või halb aasta?

Inimesena on olnud nii ja naa. Olen tavaliselt väga palju reisinud, seda ma enam ei tee. Mis tähendab seda, et saan palju rohkem kodus olla ja see ei ole üldse halb.

Kindlasti on sektoriti väga erinev – on sektoreid, kes on saanud väga palju pihta, on sektorid, kes on palju võitnud. Kui aga globaalselt vaadata, siis tervisekriis, mis toob ühiskonnas kaasa väga suuri piiranguid ja väga palju surmajuhtumeid, on ju selgelt halb.

Mis te arvate, mis järgmisel aastal toimub? Loodeti, et majandus hakkab taastuma. Kui aga vaadata iga päevaga süvenevat tervisekriisi, siis kas sellest lootusekiirest üldse midagi alles on?

Turismi-, toitlustus- ja majutussektor on kindlasti veel pikka aega väga suure surve all. Arvestades aga seda, et riigid toetavad majandust ja tegelevad infrastruktuuri arendamise ning investeeringutega, siis nendel sektoritel, kes pakuvad oma teenuseid või tooteid sinna, võib minna päris hästi. Eks kõige suurem risk on see, kas tehased suudavad töötada olukorras, kus on palju haigeid ja haigusjuhtumite tõttu tuleb tootmised seisma panna. See on kindlasti lumepalliefekt, mis võib palju kahju teha.

Millise äri puhul te mõtlete, et väga hea, et ma ise seal praegu sees ei ole?

Turismi- ja toitlustussektor on kindlasti eriti Tallinnas väga kõvasti pihta saanud. Kevad elati üle lootuses, et tuleb suvi. Kasutati säästusid ja ka suurt palgatoetust, et need keerulised paar-kolm kuud üle elada. Kui aga niimoodi pikalt edasi läheb, siis on mõju palju sügavam.

Milliseid eesmärke te praegu valitsuselt majanduspoliitikas ootate? Praegu on küll ebakindel aeg, aga millised võiksid olla pikemad suunad?

Kui globaalselt vaadata, siis energeetikasektoris on ju selgelt suur pööre. Ma arvan, et seda pööret ei väära ei koroona ega mingisugused muud pinnavirvendused. Rohepöörde detailide üle küll veel vaieldakse, aga kui vaadata Eesti võimalusi selles, siis peaksime ennast väga selgelt positsioneerima ja mõtlema, kuidas olla suur võitja. Digitaliseerimise ja internetiteenuste vallas on Eesti olnud väga tubli, see peaks olema väga suur müügiargument Eesti riigile.

Põllumajandus on kindlasti oluline sektor. Kui globaliseerumine ja inimeste ränne jääb väiksemaks, muutuvad toiduaine- või näiteks ka puidutoodete tootjad proportsionaalselt palju olulisemaks. Sektorid, kes toodavad tooteid, mida nad suudavad rahvusvaheliselt müüa, hoiavad Eesti majandust käimas.

Olen aru saanud, et teile meeldib mõelda pikemas plaanis – mitte kolme aasta perspektiivis, vaid vaatame edasi näiteks kümne aasta taha. Milline visioon, eesmärk praegu Graanul Investil on, arvestades erinevaid arenguid Euroopas?

Oleme viimastel aastatel Graanulis teinud kahte suurt asja. Esiteks läksime Ameerikasse pelleteid tootma. See on globaalselt pisikene, aga meie jaoks päris suur hüpe. See võtab päris palju korporatiivset energiat, et terve Ameerika taustsüsteem endale selgeks teha. Kui see selgeks saab, on Ameerika üks koht, kus me tahame päris oluliselt laieneda. Teine suund on biomaterjalide tööstus, millega alustasime neli aastat tagasi ja teeme täna oma demotehases esimese etapi katsetusi. Kui 2026. aastaks esimese tehase valmis saaks, oleks see väga hea ajakava. Niisugused asjad võtavadki kaua aega. Leida strateegiliselt ja rahaliselt õige hetk või tähtede seis, on tegelikult päris keeruline.

Kui tihti on tahetud teilt Graanul Investi ära osta?

Noh, eks huvilisi liigub ikka ringi.

Mille taha on see jäänud, raha või millegi muu?

Eelkõige on jäänud selle taha, et omanikel on puudunud soov müüa. Tehingule on vaja kaks allkirja. Kui müüja allkirja panna ei taha, siis tehingut ei ole. Ettevõte on nii mahult kui ka majandustulemuste mõttes kenasti kasvanud. Nii metsandus kui ka biomaterjalide tööstus on väga huvitavad ja oleme näinud olulist kasvu. Ehk siiani ei ole müük olnud teema.

Kas te ootate, et ettevõtte kasvaks veel ja müüte siis?

Kapitalistina mõtled sa seda niimoodi, et lõppkokkuvõttes on ju kõik asjad mingil hetkel müügiks. Teisest küljest ma arvan, et ma olen veel suhteliselt noor inimene. Et mis ma siis edasi teeksin?

Lähete poliitikasse?

Praegu tundub Graanul Investi juhtimine parem kui poliitika.

Läheme korra selle juurde, et te olete nüüd metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees. Te tulite pärast Jaak Nigulit. Mis mõttega te selle koha vastu võtsite?

Ma üritan ühiskonnale selgitada, et puidutööstus on kliimaprobleemide lahendus. Ühiskonnana on meil väga vähe majandusharusid, mis võimaldaksid meil roheleppe valguses rohkem võita kui puidutööstus. Kõik Eesti elanikud võidavad täna ja pikas perspektiivis tänu sellele, et meil on selline üliäge tööstusharu.

Igal majandusharul on teatud keskkonnamõju, aga ma arvan, et alternatiividega võrreldes on see keskkonnamõju kümnetes kordades väiksem. Peaksime ühiskonnana proovima kokku leppida, et kui me tahame kõiki sotsiaalseid teenuseid kasutada ja ühiskondlikku rikkust kasvatada, siis peame tööstust mitte ainult aktsepteerima ja tolereerima, vaid ka toetama. Toetama ka selles mõttes, et see innovatsioon võimaldaks meil olla selles sektoris parem kui meie konkurentidel.

Kuidas te metsakaitsjatega läbi saate? Need teemad on olnud väga teravalt õhus.

Pean tunnistama, et suhteliselt kehvasti.

Huvitav küll, miks?

Minu taust on juura ja ma ei ole metsakasvatusspetsialist. Küll minu jaoks on mõned punased jooned, mida me ühiskonnas üritame täna hägustada. Üks niisugune joon on omandiõiguse joon. Mul on väga keeruline aktsepteerida seisukohta, et kui erametsaomanik tahab oma metsa majandada, siis naaber võib tal keelata seda teha sellepärast, et talle meeldib vaade. See on umbes samasugune teema, et naaber peab kuulama seda raadiojaama, mida sina tahad. See ei ole mõistlik.

Kui on kaks osapoolt, siis on mõlemal tavaliselt milleski õigus. Milles on õigus rohelistel?

Ma arvan, et looduskaitse on ülioluline liikide kaitseks, selles küsimuses pole meil mingisugust eriarvamust. Küsimus on nüanssides. Metsatööstuses on meie mõte see, et võiksime ära piiritleda, kui palju on Eestis kaitsealust metsa ja ülejäänu oleks majandusmets. Ning proovida tagada selle, et looduskaitse oleks efektiivsem. Täna me kaitseme valdavalt hektareid, kuid peaksime tegelikult kaitsema liike. Peaksime riigina proovima kõvasti rohkem teha koostööd erametsaomanikega ja kaasama neid looduskaitse läbirääkimistesse.

Kas teil on olnud selle vastaspoolega teravaid olukordi?

Eelmisel nädalal kirjutasid meie roheorganisatsioonid alla kirjale, mis saadeti Hollandi parlamendiliikmetele ja valitsuserakondadele, kus öeldi, et Balti riikides on bioenergia kasutamise tõttu levinud laialdaselt korruptsioon, metsade kuritarvitamine, loodusliku bioloogilise mitmekesisuse hävitamine. Minu jaoks on see sama küsimus, millest me intervjuud alustasime, et kas me teeme Eesti suuremaks või väiksemaks. Olemasoleva olukorra kohta välismeedias valetamine on asi, mis teeb inimestega üha laua taha istumise ja arutamise ülikeeruliseks.

Hollandis on teil vist päris keeruline seis, arvestades seda, et Holland hakkab eelistama tuuleenergiat puidu põletamisele. Teil tuli umbes veerandsada miljonit eurot käivet eelmisel aastal Hollandist. Kui murelikuks see teid teeb?

Hollandis peab taastuvenergia osakaal kasvama aastaks 2030 suurusjärgus kolm korda. Mis tähendab seda, et kindlasti kõik taastuvenergiasektorid kasvavad, kaasa arvatud biomass. Hollandis on taastuvenergiakvootide oksjoneid peetud juba viis-kuus aastat ja tuul on seal olnud alati prioriteetides eespool. Mis aga ei tähenda seda, et biomassi Hollandis ei kasutataks. Ja nii palju kui ma olen sealsest poliitiliselt debatist aru saanud, siis biomassi kasutatakse seal veel väga pikka aega edasi.

Lahmiv teemakäsitlus tekitab väga palju lisatööd. Seletada ühes ja teises riigis pidevalt seda, et sa ei ole kaamel. Ma pigem arendaks ettevõtet kui tegeleks selliste küsimustega. Kuid võib-olla demokraatlikus ühiskonnas on vaja nende teemadega ka tegeleda.

Kas te tunnete, et teid ei mõisteta absoluutselt?

Jällegi, Taanis kestis pea aasta aega biomassi diskussioon, mis lõppes sellega, et minu meelest Taani parlament võttis vastu seaduse, et praegused regulatsioonid on täiesti mõistlikud. Olen suhteliselt veendunud, et ka Hollandi poliitikas tuleb kokkuvõttes selline otsus. Aga noh, jällegi, see on meeletult suur ajakulu.

Raul Kirjanen alustas karjääri juristina

Raul Kirjanen on olnud pelletiäris üle 20 aasta, kuid tuli taastuvenergiaärisse veidi teist teed pidi.

Raul Kirjanen.
Autor: Liis Treimann

Kirjanen esindas Eestis Taani investoreid, kelle üheks esimeseks projektiks oli Pakri tuulepark, millest kasvas välja Nelja Energia AS.

"Olen ülikoolis õppinud juurat ja olin sel ajal jurist," meenutas Kirjanen, kuidas sattus taanlasi esindama. "Kui me Pakri tuuleparki arendasime, oli taanlaste põhiline kontaktisik saatkonnaga seotud Hannu Lamp. Kuna taastuvenergia arendamiseks polnud tollal regulatsiooni ega seadusandlust veel olemaski, oli juristi roll oluline," selgitas ta.

Kirjaneni sõnul tegeles Hannu mingil hetkel edasi rohkem tuuleenergiaga, aga taanlastel tekkis huvi biomassi vastu. "Esimestel söega töötavatel soojuselektrijaamadel hakati kütust vahetama pelleti vastu ja neil tekkis huvi, kas siin oleks võimalik pelletit toota. Proovisin neile leida esialgu leida pelleti ostmiseks kohta, kuni selleni välja, et 1999. aastal ostsime ära tollase Hansa Graanuli ja nii see alguse sai," meenutas ta.

Nii saigi juristist puidutööstur. Kirjaneni meelest ei ole need ametid midagi nii erinevad. "Juristid õpivad koolis seda, kuidas nn ühiskondlik kangas koos püsib, kuidas vaidlusi lahendada, kokkuleppeid sõlmida jne. See on mulle elus väga palju kasuks tulnud. Olen alati öelnud, et ega ma teab mis suur puidutööstuse ekspert ei ole. Minu asi on olnud leida inimesed, kes suudaksid mind selles vallas aidata," selgitas ta.

Lobistamist tuleb reguleerida

Nüüd töötab Kirjanen ka metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimehena. Kui hea lobistaja Kirjanen on, peavad tema sõnul hindama teised. "Ma olen püüdnud anda informatsiooni inimestele, mis tegelikult toimub. Oleme ausad, meediast ei saa paljudes küsimustes täielikku pilti," lausus ta.

Tema sõnul on lobistamise juures väga oluline, kes on esindusorganisatsioonide taga ja kes neid rahastab. Selle paika panemise poolt on tema enda sõnul kahe käega. "Seda näiteks riiklike arengukavade koostamise puhul, kus on sageli hulk organisatsioone, kuid on äärmiselt ebaselge, keda nad tegelikult esindavad," märkis ta.

Raul Kirjanen

Graanul Investi asutaja oli värskes Rikaste TOPis 4. kohal 357 miljoni euroseks hinnatud ettevõtlusvaraga.

Raul Kirjaneni valdusfirma suurosalusega Graanul Investil oli mullu äriliselt väga edukas aasta. Graanul Invest ostis eelmisel aastal Ameerikas tehase, kasvatas käivet 100 miljoni euro võrra ja maksis dividendiks 10,08 miljonit eurot.

Graanul Invest tutvustab ennast kui Eesti erakapitalil põhinevat ettevõtete gruppi, mille peamised kolm tegevusvaldkonda on puidugraanulite tootmine ja müük, biomassist elektri- ja soojusenergia koostootmine ja metsamajandus. Kontserni kuulub hulk tütarfirmasid.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150