Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. november 2020

Tõnu Ehrpais: metsa- ja puidusektor on Eesti majandusele keerulistel aegadel kindel tugi

Metsa- ja puidusektor on Eesti väliskaubanduse vedur ja suurim tasakaalustaja. Mullu eksporditi puidupõhiseid tooteid 2,4 miljardi euro väärtuses. Aga veelgi olulisem on, et sektor pakub otseselt või kaudselt tööd 60 000 Eesti inimesele ja seda peamiselt väiksemates maapiirkondades. Kuidas koroonapandeemia on sektori igapäevatööd mõjutanud, rääkis meile Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais.

Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Nordwood on kolme saetööstuse ühine kaubamärk, mille all turustatakse AS Viiratsi Saeveski, AS Viru-Nigula Saeveski ning AS Aegviidu Puit toodangut, mis on valmistatud kohalikust männi- ja kuusepalgist. Neis saetööstustes toodetakse aastas pea 270 000 m3 saematerjali.

Uurisime Nordwoodi juhatuse liikmelt Tõnu Ehrpaisilt millist mõju on koroonapandeemia avaldanud nende ettevõtte tööle. Ettevõtja sõnul on neil läinud hästi ja õnneks pole koroonaviirusesse nakatumist Nordwoodi ettevõtete töötajate hulgas esinenud. „Oleme väga aktiivselt ja teadlikult pööranud tehastes tähelepanu töötajate hajutamisele nakkusohu vältimiseks. Ärilises vaates olid kõige kriitilisemad koroonapandeemia esimesed nädalad, kui tekkisid tõrked riikidevahelises kauba transpordis. Erinevates riikides asuvate klientide olukord oli väga erinev ja seetõttu oleme pidanud kaubavoogusid ning tootmisplaane operatiivselt kohandama. Meie juhtivtöötajate töötunnid kasvasid eriolukorra ajal pooleteisekordseks,“ vastas Ehrpais ja lisas, et sellistes kriisisituatsioonides, mida koroonapandeemia endaga kaasa tõi, on väga oluline ettevõtte sisekommunikatsioon. „Juhuste kokkulangevuse tõttu alustasime ettevõtte siseveebi uue lahenduse kasutuselevõtuga 20. märtsil. See aitas ettevõttesisese info liikumise kiirust märgatavalt parendada,“ lisas ta.

Kindel tugi keerulistel aegadel

Kui aga heita teemale laiem pilk, siis pakub metsa- ja puidusektor Eesti majandusele keerulistel aegadel kindlat tuge. „Metsa- ja puidusektor on üks enim ekspordi taastumist toetanud valdkondi Eestis pärast ülemaailmsest pandeemiast tingitud järsku langust. Seejuures on meie riigi majanduslik toimetulek otseselt ekspordist sõltuv. Puit ja puittooted on Eesti üks peamiseid ekspordiartikleid ja väliskaubanduse tasakaalustajaid. Lisaks jaguneb metsandussektori tulu ühiskonnas väga laiapõhjaliselt,“ selgitas Ehrpais.

Tõnu Ehrpais viitab siin möödunud aastal avaldatud Ernst & Young Baltic ASi sotsiaalmajandusliku mõju analüüsile, mille kohaselt on iga kümnes töökoht Eestis otseselt või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega. See tähendab 60 000 töökohta, mis asuvad peamiselt maapiirkondades. „Kokkuvõtteks on metsa- ja puidusektor keerulistel aegadel väga oluline töö ning majandusliku turvatunde pakkuja,“ rõhutas ta.

Ühest vastust küsimusele, kuidas on eriolukord mõjutanud nii kohalikku kui globaalset metsa- ning puidusektorit on aga keeruline anda, sest erinevates puittoodete kasutussegmentides on mõjud olnud väga erinevad. „Tõeline buum on tabanud DIY ehk „tee ise“ sektorit. Enamikus riikides olid ehituspoed avatud ka kriisi haripunktis ja inimestel oli aega toimetada. Koroonapandeemiale eelnenud majandusliku õitsengu periood tagas ka inimeste ostuvõime materjalide ja muu vajaliku soetamiseks. Ehitusvaldkonnas on arengud riikide lõikes olnud erinevad, kuid enamasti on projektid, mis kevadel hetkeks peatati, siiski uuesti liikvele läinud. Uuesti saab jalad alla ka mööbli- ja pakenditööstus, kuid mõistetavalt võtab täielik taastumine veel pisut aega. Üldiselt on metsa- ja puidusektor koroonapandeemia mõjudega suhteliselt hästi hakkama saanud,“ ütles Ehrpais.

Ürask mõjutab turge

Kui koroonapandeemia ei kõigutanud niivõrd sektori ettevõtlust, siis globaalsel turul on jätkuvalt probleemide tekitajaks ürask. „Viimastel aastatel on peamine globaalset puiduturgu mõjutav tegur olnud suuremahulised üraskikahjustused Kesk-Euroopa metsades. See on põhjustanud mastaapseid muutuseid tooraine ja puittoodete tarneahelates. Kahjuks kordub tõenäoliselt sarnane stsenaarium nagu Kanadas Briti Columbia raieküpsetes keerdmännipuistutes 1999. aastal alanud üraskikahjustuse epideemia korral. Esmalt ei suudeta operatiivselt enneolematus koguses puitu töödelda ja ehitatakse kiiresti lisavõimsusi. Turule tuuakse palju odavat erinevas töötlusastmes puitu ja seejärel algab tööstuste massiline sulgemine tooraine puudumise ning olulise hinnatõusu tõttu. Täpselt sellesse faasi on Briti Columbia puidutööstus tänaseks jõudnud,“ selgitas teemat Ehrpais. „Teine oluline trend on seotud paberi kasutamise olulise kahanemisega, kuid samas on puidurafineerimistehastest tulemas väga oluline sisend tekstiili ja keemiatööstustele. Kindlasti tõuseb ka puidu osatähtsus ehituses, sest hoonete ehitusel hakatakse järjest rohkem arvestama kogu ehitise elukaare, sisaldades ka ehitusmaterjalide tootmist, süsinikubilanssi. Võrreldes betooni või terasega on puidu kasutamise ökoloogiline jalajälg kordades väiksem. Kasutades ehitusprotsessis puitu, salvestatakse puidus sisalduv süsinik pikaks ajaks sellest valmivasse tootesse.“

TASUB TEADA

Nordwood on kolme saetööstuse, Aegviidu Puit AS, Viiratsi Saeveski AS ja Viru-Nigula Saeveski AS ühine kaubamärk. Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 25 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud Rait AS ja Lemeks AS.

Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal ja Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Kontsernis on kokku ligi 850 töötajat.

Minimaalne vajadus võõrtööjõu järgi

Metsa- ja puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud 36% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja 51%. Sellise uuringu avaldas aprillis Swedbank. Seega vajab see sektor ju kvalifitseeritud tööjõudu - kust see leitakse?

Siin aga Nordwoodi juht suurt probleemi ei näegi, sest tema kogemus näitab, et töötajaid ei ole enamasti vaja maale tööle meelitada. „Targad, tegusad ja õppimisvõimelised inimesed on täiesti olemas ka väljaspool Eesti peamiseid tõmbekeskuseid. Oluline on töötajale pakkuda tänapäevast töökeskkonda ja Eesti keskmisest palgast kõrgemat sissetulekut. Kõrge automatiseerituse tase tagab enamasti ka selle, et pole vajadust importida välistööjõudu. Näiteks meie Nordwoodi Vana-Võidus, Aegviidus ja Viru-Nigulas paiknevate tehaste 160 töötajat on kõik lähipiirkondade elanikud,“ ütles ta ja selgitas lisaks, et tehastes pidevalt toimuvate protsesside automatiseerimisega kaovad ära eelkõige lihtsamad, see tähendab ka odavamad, töökohad. „Töökohti, mis ei vaja korralikul tasemel arvutikasutamise oskust me konkurentsivõimelises saetööstuses enam lähiajal ei leia. Toon välja sellegi, et töö puidutööstuses on muutunud pigem protsessi jälgimiseks ega nõua enam suurt füüsilist sekkumist. Seeläbi suudame tasuvaid töökohti pakkuda ka naisterahvastele.“

Ka rõhutab Tõnu Ehrpais, et sektori maine tööandjana on koroonapandeemia valguses oluliselt paranenud. „Ma ei võrdle siinkohal metsa- ja puidusektorit pandeemiast kõige valusamalt pihta saanud turismi ning sellega seonduvate tegevusalade sektoritega, vaid teiste tööstusharudega. Oleme III kvartalis väga aktiivselt ja edukalt tegelenud värbamisega ja tuleb tunnistada, et tööturul on liikvel palju häid töötajaid. Nad tundsid ennast ebakindlalt teiste sektorite ettevõtetes, kus ühe esimese kriisi lahendamise meetmena alustati palkade kärpimise ja riigiabi küsimisega,“ rõhutas Ehrpais.

Murekohaks puidu keemilise töötlemise piiratud võimekus

Saab öelda, et metsa- ja puidusektor on võrreldes enamiku teiste sektoritega olnud koroonapandeemiast vähem mõjutatud. Tõnu Ehrpaisi sõnul on selle taga see, et sektoris valmivatele lõpptoodetele on väga lai globaalne müügivõrgustik, mis tagas ka kriisi ajal enamiku ettevõtete tegevuse jätkumise normaalses mahus. „Väga oluline on ka see, et Eestis on kohapeal olemas kogu vajalik ressurss ja selle kasutusvõimalused. See tähendab piisavalt metsa, puidu esmast- ja järeltöötlemist, tugevat puitmajaklastrit, moodsaid soojuse ja elektri koostootmise jaamasid ning head logistilist asukohta,“ sõnas ta.

Samas tõi Ehrpais välja ka ühe sektori valukoha – see on puidu keemilise töötlemise väga piiratud võimekus. „Kui puidu mehhaanilise väärindamise astmel ehk puidust asjade valmistamisel – näiteks liimpuidust tooted ja puitmajad – oleme väga tugevad ning konkureerime maailma suurimate puidutööstusriikidega, siis puidu keemiline väärindamine on Eestis väga väikese mahuga,“ tõi ta olulise murekoha välja.

Investeerimisjulguse aluseks vaade tulevikku

Koroonapandeemia ei ole õnneks seisma pannud sektori investeeringuid. Küll aga teeb ettevõtjaid kõhedaks see, et riik ei ole valmis saanud metsanduse tulevikku vaatavat arengukava. „Minule teadaolevalt ei ole investeeringuid külmutatud. Küll on mõned projektid hilinenud välismaiste seadmete häälestajate liikumispiirangute tõttu. Koroonapandeemiast suuremat negatiivset mõju investeeringutele avaldab metsanduse arengukava puudumine. See vähendab ettevõtete investeerimiskindlust,“ ütles Ehrpais.

Nordwood on kolme saetööstuse, Aegviidu Puit AS, Viiratsi Saeveski AS ja Viru-Nigula Saeveski AS ühine kaubamärk. Fotod: Nordwood.

Aga investeerima peab, sest see tagab Eesti metsa- ja puidusektori rahvusvahelise konkurentsivõime. „Ühtlasi võimaldavad investeeringud automatiseerituse ja digitaliseerituse kasvu luua Eestisse üha targemaid töökohti, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja mille palgatase on kõrgem. Samuti aitab robotite ja teiste kõrgtehnoloogiliste masinate kasutamine Eesti puitu võimalikult kuluefektiivselt töödelda. See tähendab, et puit kasutatakse toote valmistamisel maksimaalselt ära. Loomulikult tõstavad investeeringud ka toodete kvaliteeti, mis aitab kinnistada Eesti metsa- ja puidusektori kõrget rahvusvahelist positsiooni ning usaldusväärsust. Arvestades, et puit ja puittooted on Eesti ekspordi vedurid, on uutesse tehnoloogiatesse investeerimine Eesti majanduse edendamiseks hädavajalik,“ võttis Tõnu Ehrpais teema kokku.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150