Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. detsember 2020

Iga kümnes töökoht Eestis on seotud metsa- ja puidusektoriga

Värskelt valminud Ernst & Young Baltic AS analüüsist selgub, et iga kümnes töökoht Eestis on seotud metsa- ja puidusektoriga. Kesk- ja Lõuna-Eestis on sektoriga seotud iga seitsmes töökoht. Tänu sektorile on Eestis loodud ligi 60 000 töökohta ehk sama palju kui elab Lääne-Virumaal inimesi. Eriti oluline tööandja on metsa- ja puidusektor maapiirkondades.

Peetri Puidu tööstus.
Autor: Raul Mee, fotograaf

“Kesk- ja Lõuna-Eestis annab metsa- ning puidusektor otseselt või kaudselt tööd koguni 15% elanikest,” ütleb sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi tellinud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Ta lisab, et sektor pakub Eesti väiksemates piirkondades rahvusvahelise mastaabiga tööd, mille palgatase ületab riigi keskmist. “Kohalikud metsa- ja puidusektori ettevõtted on viimasel kolmel aastal teinud investeeringuid kokku enam kui miljardi euro väärtuses. Uued tehnoloogiad ja tööprotsesside automatiseerimine ning digitaliseerimine loovad kõrget lisandväärtust pakkuvaid tarkasid töökohti, mis veab palgakasvu,” selgitab Välja.

Analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektoris töötab otseselt ligi 30 000 inimest, mida on sama palju kui Valgamaal elanikke. Teise sama palju panustab sektor Eesti tööhõivesse kaudse ja kaasneva mõjuga. “Metsa- ja puidusektor loob töökohti väga erinevates valdkondades. Alustades metsamajandajatest, mööblivalmistajatest ja masinaoperaatoritest, lõpetades veoautojuhtide, kauplustes puittooteid müüvate klienditeenindajate ning IT-spetsialistidega, kes arendavad tööstustes paiknevatele masinatele tarkvara. Eestis on vähe sektoreid, mille täiendavate töökohtade loomise kett on pikkuselt võrdväärne,” ütleb Välja.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja Kadri Ukrainski sõnul kasvavad täna paljud maakonnad majanduslikus mõttes kiiremini kui Tallinn ja Harjumaa, mõõdetuna SKTs inimese kohta. “Kiires kasvus mängivad väga suurt rolli maakondades asuvad puiduettevõtted, kes ekspordivad näiteks Kesk- ja Lõuna-Eesti maakondade tööstustoodangust 30-75%. Need ettevõtted võimendavad kohalikku nõudlust teenindussektori töökohtade järele ja toovad piirkonda rahvusvahelisi kontakte, ideid ning nutikaid inimesi,” ütleb Ukrainski. Ta lisab, et arvestades rohemajanduse ja keemia- ning materjalitehnoloogia arenguid, on metsa- ja puidusektoris väga palju tulevikupotentsiaaliga valdkondi, mis annavad regionaalarengule kindlasti kiirust juurde ka edaspidi.

Tänu kümnete tuhandete töökohtade loomisele on metsa- ja puidusektor Eesti regionaalpoliitika tugisammas ning elu säilitaja maapiirkondades. On näiteid, kus sektoris on erialase väljakutse leidnud inimesed, kes on pikalt töötanud Eesti peamistes tõmbekeskustes, kuid kolivad perekonnaga väiksemasse kohta. Välja sõnul on inimese jaoks töökoha valikul olulised arenguperspektiiv ja stabiilsus, kuid üha enam ka väärtuspõhisus. “Tööstused saavad majanduslikult turbulentsetel aegadel üldiselt paremini hakkama ja pakuvad kindlust. Metsa- ja puidutööstus oli Eestis üks väheseid valdkondi, kus töö käis hoogsalt ka kevadel,” sõnab Välja. Ta lisab, et puit on tulevikumaterjal, mille rakendusvõimaluste uurimiseks tehakse globaalselt tohutult teadus- ja arendustöid. “Inimtekkeliste kliimaprobleemide leevendamiseks tuleb leida alternatiive taastumatutele fossiilsetele materjalidele ja puit sobib selleks suurepäraselt,” ütleb Välja.

Metsa- ja puidusektori loodud töökohad aitavad elu maapiirkondades säilitada ka tulevastele põlvedele mõeldes. “Kaasaegne puidutööstus vajab võimekaid eksperte, kelle talent ei peitu tugevates kätes, vaid tehnoloogiate ja inseneriteaduste tundmises,” sõnab Välja. Ta ütleb, et elektroonika, robootika ja mehhatroonika on tulevikualad, mis toovad alati leiva lauale. “Noored, nähes metsa- ja puidusektoris karjäärivõimalusi, jäävad suurema tõenäosusega Eesti väiksemate piirkondade arengut vedama. Nõudlus tippspetsialistide järele on metsa- ja puidutööstustes väga suur ja palk vääriline. See teadmine võiks anda täiendavat kindlust kodu rajamiseks ja perekonna planeerimiseks väljaspool Eesti suuremaid linnu,” usub Välja.

Täismahus uuringut tutvustatakse avalikkusele jaanuaris.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736