Autor: Metsamajandusuudised.ee • 29. detsember 2020

Metsaomanikud nimetasid 2020. aasta teo ja aasta tegematajätmise

Eesti Erametsaliit nimetas 2020. aastat kokku võttes tänavuse aasta teo ja tegematajätmise. Metsaomanike tunnustuse ja aasta teo tiitli sai valitsuskoalitsioon, kes viis ellu kauaoodatud maksumuudatuse, millega kehtestati erametsaomanikele 5000-eurone maksusoodustus. Aasta tegematajätmiseks nimetasid metsaomanikud riigipoolse pika vaate puudumise metsakahjustuste seire korraldamisel ja kaitsealadel levivate üraskikahjude ignoreerimise.

Kindlasti ergutab uus maksusoodustus omanikke metsa maha müümise asemel ise oma metsadega tegelema.
Autor: Unsplash

Aasta teoks nimetasid metsaomanikud kevadel riigikogus heaks kiidetud tulumaksusoodustuse, mille abil loodetakse suurendada erametsaomanike huvi oma metsa müümise asemel ise majandada. Tagasiulatuvalt 2020. aasta algusest kehtib erametsaomanikele metsast saadavale tulule 5000-eurone maksusoodustus. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul olid metsaomanikud sellist meedet aastaid oodanud ning hindavad valitsuskoalitsiooni tegevust kõrgelt. “Kindlasti ergutab uus maksusoodustus omanikke metsa maha müümise asemel ise oma metsadega tegelema. Näeme, et lisaks majanduse edendamisele võib selle abil paraneda ka meie erametsade tervislik seisund, sest metsaomanikel jääb rohkem vahendeid ka väikesemahulisteks kuid kalliteks töödeks oma metsas,” rääkis Eelmaa maksusoodustuse erinevatest soodsatest mõjudest.

Aasta tegematajätmiseks nimetasid metsaomanikud metsakahjustuste seire puuduliku olukorra ja seire korraldamisel pika vaate puudumise, samuti kaitsealadel levivate üraskikahjude ignoreerimise Keskkonnaameti poolt. “Kui vahendasime kevadel metsaomanike kogemust just kaitsealade ümbrusest, kus on tulnud ulatuslikke üraskikahjustuse koldeid kõrvaldada, ei pidanud Keskkonnaamet meie väiteid tõenduspõhiseks,” rääkis Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, kelle sõnul oli kõige murettekitavamaks ameti tõdemus, et kahjustustest ei ole ülevaadet olemaski. “Aasta lõpuks selguski, et näiteks Karulas on üle 28% kuusikutest üraskite poolt näritud, reservaatides ligineb kahjustatud kuusikute osakaal 38 protsendile. Keskmiselt aga on kaitsealadel üraskikahjusid kümme korda rohkem kui majandusmetsades,” selgitas Talijärv detsembris avalikustatud analüüsi tulemusi. “Keskkonnaameti ülevaadet lugedes tekib küsimus, kas laienevate kahjustuskolletega kaitseala ikka täidab oma eesmärke või peaks siiski kahjustuste levikule piiri panemiseks aktiivsemalt tegutsema? Kas Keskkonnaamet tunnetab ohtu, mida kaitsealadel vohavad üraskikolooniad ümbritsevatele metsadele kujutavad? Kas soovime korrata Kesk-Euroopa kurbi üraskikogemusi või peaksime hoopis kiiresti ja efektiivselt tegutsema?” arutles ta.

“Tänavusügisese Rally Estonia rajalt toimunud otseülekannete kaudu sai Lõuna-Eesti metsades laialdaselt levinud üraskikahjustustest ülevaate terve maailm, kuid muutuva kliima tingimustes peame valmis olema ka muude kahjustajate võimalikuks levikuks. Loodame, et Keskkonnaameti suvine aerofotode analüüs oli vaid esimene samm metsakahjustuste seire olukorra parandamiseks, see valdkond nõuab koordineeritud lähenemist ja pikka vaadet,” rääkis metsaomanike esindaja Andres Talijärv. Et uuel aastal erinevaid kahjustajaid lihtsam märgata oleks, saatsid metsaomanikud Keskkonnaameti peadirektorile uude Pärnu kontorisse luubi, mis on metsakahjustajate kindlakstegemiseks end vanade metsameeste käes ammu tõestanud abivahend.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150