Autor: Metsamajandusuudised.ee • 31. detsember 2020

Märjamaa metsapargi raievaidlus liikus tagasi halduskohtusse

Möödunud suvel riigikohtusse jõudnud raievaidlus Märjamaa lauluväljaku äärse metsapargi saatuse üle jätkub halduskohtus, sest keskkonnaameti väljastatud metsateatiste aegumise tõttu lõpetas riigikohus oktoobris juhtumi menetlemise.

Märjamaa metsapargi raievaidlus liikus tagasi halduskohtusse.
Autor: Pixabay

"Kuna keskkonnaamet kellegi kodumetsi ei kaitse, on kohalike elanike aktiivsus ainus strateegia, millega raieintensiivsust reguleerida," ütles Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar. "Meil on vaja muutust keskkonnaameti suhtumises kohalikesse elanikesse, kellel on ometigi õigus oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda. Loodetavasti hakkab riik peatselt arvestama ka inimeste põhjendatud arvamustega.

Märjamaal soovivad kohalikud elanikud lageraiete peatamist lauluväljaku metsapargis. Tegemist on otse asulas paikneva alaga, mille kõrghaljastus on pea viimane tõke Tallinna–Pärnu–Ikla maanteelt levivate heitgaaside ja müra vastu. Lisaks kannab metsapark kohalike elanike jaoks nii ökoloogilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist väärtust.

Märjamaa üldplaneeringus on ala märgitud metsa- ja pargialana. Kohalikud elanikud otsisid selle säilitamiseks abi kohalikult omavalitsuselt, mis aga metsade kaitseks midagi ette ei võtnud. Seetõttu oldi sunnitud viimase võimalusena kohtu poole pöörduma.

Metsapark on lageraieohus alates oktoobrist 2019, mil keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. MTÜ Eesti Metsa Abiks ja juuratudeng Tiina Georgi toetusel alustaski Märjamaal elav Mari Laanesaar 2020. aasta veebruaris kohtuteed lageraiet lubavate metsateatiste tühistamiseks. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtuni, kuid metsateatiste aegumise tõttu kohtuvaidlus lõpetati. Enne seniste metsateatiste aegumist väljastas keskkonnaamet aga juba uued metsateatised lageraieks, mille vaidlustamise dokumendid kolmapäeval uuesti halduskohtusse jõudsid.

Tiina Georgi hinnangul võib positiivne kohtulahend luua pretsedendi – seda muuhulgas isiku õigustes keskkonnale, mis vastab tervise- ja heaoluvajadustele.

Loe lisaks
Kohaliku kogukonna esindajad ja metsafirma saavutasid Märjamaa metsa osas üksmeele

"Mets on koduks teistele olenditele, näiteks laululindudele ja ohustatud sipelgaliikidele, kes ehitavad oma pesa just puude alla. Metsade vananedes muutuvad sealsed kooslused üha keerukamaks. Neis kooslustes elavad liigid aga kaovad lageraiete ja steriilsete istanduste tingimustes lõplikult," märkis Laanesaar. "Vanad metsad on olulised ka kliimamuutustega kohanemisel ning süsiniku säilitamisel puudes ja mullas, luues sellega inimestele hädavajaliku puhta elukeskkonna. Eestis on alates 1990. aastast metsa süsinikusidumine agressiivse metsaraie tõttu poole võrra vähenenud. Kui riik suhtub kliimamuutuste piiramisse tõsiselt, ei tohiks isegi kaaluda lauluväljaku metsapargi laadsete metsade raiumist – seda enam, et suur osa Eestist varutud puidust põletatakse Euroopa ahjudes taastuvenergia sildi all."

Kaebuse andsid kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future ja eraisikud. Kaebajaid esindab advokaadibüroo Rask.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736