Autor: Metsamajandusuudised.ee • 27. jaanuar 2021

Märgalade kaitse rahvusvahelise leppe 50. aastapäeva tähistatakse 50 loodusmatkaga

Huvilised on oodatud jaanuari lõpus ning veebruari alguses märgalade päeva puhul toimuvatele loodusmatkadele. Matkajuhid korraldavad 50 matka Eesti märgaladele, millest paljud on arvestatud rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Märgalade kaitse rahvusvahelise leppe 50. aastapäeva tähistatakse 50 loodusmatkaga.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Märgalade päeva tähistavad matkad korraldatakse selleks, et juhtida tähelepanu nende koosluste olulisusele nii looduskeskkonna, inimeste igapäevaelu kui ka turismi seisukohast. Eestis leidub palju soid, rannikumerd, rannaniite, jõgesid, järvi, lamminiite ja teisi märgalasid. Kõik need alad on koduks tuhandetele liikidele. Lisaks aitavad märgalad vett puhastada, süsinikku siduda, üleujutusi leevendada ning pakuvad teisigi hüvesid.

Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits selgitab, et enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ja miljardite inimeste toit sõltub märgalade olemasolust. Maailma liikidest 40% käekäik sõltub otseselt märgaladest. Viimase paarisaja aasta jooksul on 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine. “Ramsari konventsioon, mis algselt keskendus veelindudele globaalselt tähtsate alade võrgustiku loomisele, on järjest enam pühendunud kõigi märgalade (mitte ainult ametlike Ramsari alade) loodushüvede väärtustamisele, millest üheks olulisemaks on puhas vesi,” tõdeb Leivits.

Infot matkade ja registreerumise kohta leiab SIIT.

Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman rõõmustab, et keset talve õhku visatud idee üle Eesti matkasid korraldada, on nii paljusid matkakorraldajaid kõnetanud. “Meie märgalad on kuivendamise tõttu palju kannatanud, kuid neid on paljuski võimalik veel taastada. Kui suunata vesi tagasi kuivendatud aladele, hakkavad märgalad taas süsinikku siduma ja pakkuma elupaiku mitmetele lindudele, putukatele ja kahepaiksetele, kel täna meie looduses kuigi hästi ei lähe. Matkalised saavad oma silmaga näha nii looduslikke heas seisus kui ka taastamisjärgus olevaid soid,” ütleb Lotman.

Aivar Ruukel Eesti Loodusturismi Ühingust nendib, et meie arvukad ja hästi hoitud märgalad on Eesti loodusturismi rahvusvahelises kuvandis kesksel kohal. “Kui sisestada guugeldades pildiotsingusse “Estonian nature”, saab esimesteks vasteteks enamasti maaliliste rabamaastike jäädvustusi. Soode, jõgede-järvede ja rannikumärgalade hea seisund ja jätkuv kaitse on turismimajanduse tuleviku seisukohalt üliolulised.”

TASUB TEADA

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelise märgalade päevaga 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. See oli ajalooline hetk, kuna varem polnud keegi taolist üleilmset looduskaitselist kokkulepet sõlmitud. Ramsari konventsioon saab sel aastal 50-aastaseks, rahvusvaheline märgalade päev on tänavu pühendatud puhtale veele.

Märgalade päeva sündmuste korraldust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodusturismi Ühing ja Keskkonnaamet. Matku korraldavad kümned matkajuhid üle Eesti. Palume matkadele eelnevalt registreeruda ning matkal osaledes Terviseameti juhistest lähtuda.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736