Autor: Metsamajandusuudised.ee • 28. jaanuar 2021

Erametsanduse toetused aitavad tõhustada üraskitõrjet ja tugevdada metsaühistuid

Keskkonnaministri erametsanduse toetusi reguleeriva määruse eelmisel nädalal jõustunud muudatused loovad erametsaomanikele ja metsaühistutele üraskikahjustuste ennetamise toetuse ning muudavad metsaühistute toetamise põhimõtteid.

Üraskikahjustus.
Autor: Keskkonnaministeerium

Üraskikahjustuste ennetamise toetust saab taotleda püünispuude kasutamiseks, feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks ning värske tormikahjustuse kõrvaldamiseks. Taotlemise aluseks on metsanduskonsulendi kinnitus, et tööd on tehtud määruse nõudeid ja üraskitõrje põhimõtteid järgides. Üraskitõrje toetuse järgi on tekkinud vajadus, sest üraskikahjustuste levik on viimastel aastatel suurenenud nii Euroopa tulundus- kui ka kaitstavates metsades. Probleemiga võitlemisel ja selle takistamiseks on ka teistes Euroopa riikides kasutusele võetud nii feromoonpüünised kui ka püünispuud, seejuures kasutatakse sageli mõlemaid meetmeid korraga.

Feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks ning tormikahjustuse likvideerimiseks võib toetust taotleda ja saada lisaks metsaühistule ka erametsaomanik, samas on püünispuude kasutamise toetus mõeldud üksnes metsaühistutele.

„Üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotlejad on eristatud lähtuvalt kasutatavate meetmete keerulisusest,“ täpsustas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „Võrreldes teiste üraskitõrje meetmetega, on püünispuude kasutamine keerulisem, sest eeldab tööde asjatundlikku organiseerimist, sealhulgas puude õigel ajal langetamist ja väljavedu. Püünispuudega valesti tegutsemisel võib üraskirüüste hoopis suureneda ja seetõttu pidasime otstarbekaks võimaldada selle töö eest toetust saada metsaühistutel, muude tõrjemeetmete korral aga erametsaomanikel.“

Metsaühistute toetamise põhimõtteis on mitu muudatust. Uute reeglite väljatöötamisel on lähtutud Tallinna Ülikooli 2019. aastal tehtud metsaühistute uuringust.

„Seni metsaühistute hindamiseks kasutusel olnud tulemusmõõdikute süsteem on metsaühistute erineva arengu tõttu ajale jalgu jäänud ega võimalda kõigil kvaliteetsetet teenust osutavatel metsaühistutel toetust saada,“ selgitas muudatuse tagamaid Järve. „Edaspidi on toetuste saamise eelduseks toetusele kvalifitseerumine ehk toetuse andmisel hinnatakse, kas metsaühistu on jätkusuutlik ja suudab metsaomanikke teenindada.“ Ka ei koostata enam toetust taotlevate metsaühistute vahel paremusjärjestust, vaid vajadusel vähendatakse toetussummat proportsionaalselt kõigile taotlejatele.

Loe lisaks
Magnar Alev: Otepää looduspargis on kümneid üraskikoldeid, millega keegi midagi ette ei võta

Toetuse taotlemise üks olulistest tingimustest on metsaühistute liikmete arv. Järgmisest aastast peab nõustamise, metsaühistu ja metsa sertifitseerimine toetust taotleval metsaühistul olema vähemalt 400 liiget. Liikmelisuse alampiiri tõstmise eesmärk on suunata erametsaomanikke suuremate metsaühistute juurde, kes suudaksid pakkuda erametsaomanikele võimalikult palju teenuseid. Selleks, et väiksema liikmeskonnaga metsaühistud saaksid oma tegevust ümber korraldada, on ajutise üleminekumeetmena loodud kolmeks aastaks uus taotlemisvõimalus – ühistaotlemine. Alates 1. jaanuarist 2024 jõustub kõigile metsaühistutele 400 liikme kohustus, sõltumata toetuse liigist.

Lisaks täpsustatakse metsaühistu toetuse saamisel abikõlbulike tööde loetelu. Kaitstavatel loodusobjektidel tehtavatest töödest loetakse lisaks kaitse-eesmärkide saavutamiseks olulistele kujundusraietele abikõlbulikeks ka turberaietele tehtud kulutusi. Sellega suunatakse metsaühistuisse kuuluvaid erametsaomanikke eelistama kaitstavate loodusobjektide vööndites lageraiele turberaiet, mille mõju looduskeskkonnale peetakse väiksemaks.

Määrus on leitav SIIT.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736