Autor: Toomas Kelt • 16. aprill 2021

Arvuti aitab metsa uuendada

Metsanduslike tarkvarade tootja Deskis tõi turule uue metsauuenduse tarkvara. Tarkvara abil muutub metsauuendustööde planeerimine ning taimede üle arvestuse pidamine hõlpsamaks.

Nii näeb metsauuenduse andmeid tahvelarvuti kasutaja.
Autor: Deskis

Metsauuenduse tarkvara on praegu kasutusel Läänemaa Metsaühistus. Ühistu juhatuse esimees Mikk Link rääkis, et tarkvara abil on töö muutunud mitmel moel täpsemaks. „Metsa istutatavad taimed on pärit mitme kasvataja juurest ja kohale jõuavad nad ka eri aegadel. Kui varem tuli kogu arvepidamine panna tabelisse ja inimjõul järge pidada, siis nüüd on asi lihtsam. Istikute kogused on kantud andmebaasi koos lankidega ja kohe on näha, kas kusagil jäi midagi üle või tuli puudu. Kohe saab reageerida,“ selgitas Link.

Deskise esindaja Pille Kaas lisas, et idee tarkvara arenduseks tuli klientidelt - metsamajandajatelt, kes tegelevad aktiivselt ka erinevate metsa uuendustöödega. „Metsade uuendamine ja hooldamine on populaarne. Kui raietööde efektiivsus on tarkvarade ja infosüsteemide abiga viidud juba kõrgele tasemele, siis uuendustööde planeerimine on suuresti olnud kästiöö ja Excel-tabelite rägastik,“ rääkis Kaas.

Tarkvara suurim kasu avaldub metsauuenduse planeerimisel – seda saab alustada juba raietööde järel. Ühte keskkonda saab koondada andmed lankide kohta, maapinna ettevalmistustööde vajadus, vajalike istikute ja seemnete kogus ning ülevaade tehtud töödest. Hiljem saab lisada ka andmed istikute kasvama minemise kohta ning järgnevatel aastatel ka hooldustööd noore metsa valgustamiseks ja harvendamiseks. Nii algab uuendustööde planeerimine juba enne raietöid, nende ajal või vahetult peale raiet.

Mikk Link lisas, et metsauuenduse tarkvara taolise töövahendi järele tunti ühistus vajadust juba ammu ja oma soov edastati ka Deskisele, mille teisi tarkvarasid kasutati juba varem. „Andsime edasi nii-öelda eeltellimuse sellisele tarkvarale, nüüd saab tehtut järele proovida ja katsetada. Arendajaga on koostöö hea, kui on vaja midagi parandada, siis anname info kohe edasi. Eks õige tarkvaraarendus nii toimubki, et vajadused täienduste järele selguvad töö käigus,“ rääkis Link.

Pille Kaas lisas, et tarkvara võimaldab juba planeeritud uuendustööde tellimused saata partneritele, kes töö reaalselt teostavad. Tööde teostamisest on võimalik laadida üles fotosid ja jätta alles GPS-jälg ning tellija saab pidevalt jälgida tööde edenemist. Puudu tulevate või üle jäävate taimede mahtu on võimalik juba töö käigus hinnata ja kiirelt reageerida kõigil osapooltel.

Lisafunktsioonidena saab tarkvaras vaadata kohapealset ilmaennustust, salvestada GPS-rada ja tööde teostajal saata igapäevaseid raportiteid (töötundide, istutatud taimede või hooldatud hektarite kohta).

Metsauuendust hõlbustavaid tarkvarasid on kasutatud Skandinaavia suurtes metsaühistutes ja ettevõtetes juba aastaid. Enamasti on need ettevõttesiseseks kasutuseks. Eesti tarkvara on arendatud spetsiaalselt meie olusid silmas pidades.

Kogu metsandusliku tarkvara arendus saab Pille Kaasi sõnul alguse klientide reaalsetest vajadustest. „Kui aeg on küps - tekivad sarnased vajadused ja ideed mitmetel erinevatel klientidel. IT-ettevõtte koondab need ideed kokku ja mõtleb välja reaalse tehnilise lahenduse, mis on piisavalt universaalne, et lahendada ära probleemi paljude erinevate ettevõtete jaoks. Tarkvara esimene versioon valmib umbes poole aastaga. Peale seda koguneb esimestelt kasutajatelt palju ettepanekuid ning nende najal areneb tarkvara ka väga kiiresti edasi,“ kirjeldas Kaas tööprotsessi.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736