Autor: Toomas Kelt • 16. september 2021

Mait Kaup: pelletiturul toimub vaikne taastumine

Saeveskitega võrreldes oli selle aasta esimene pool pelletitootjatele rahulik. Aasta esimese poole madalad hinnad on mõnevõrra paranenud, kuid hindade mitmekordistumisest rääkida ei saa, selgitab Eesti pelletitootja Warmeston OÜ juhatuse liige Mait Kaup, kes esineb ettekandega konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2022 15. oktoobril Tartus.

Mait Kaup
Autor: Silver Raidla

Pelletitootmise käekäik on olnud viimasel ajal stabiilne, pöörasest nõudlusest ja hinnarallist erinevalt saetööstustest rääkida ei saa. „Võrreldes ülejäänud puidutööstuse sektoritega, mis on ehitusväljundiga ja suunatud kestvuskaupadele, on puiduenergeetika käekäik olnud rahulik. Hoogsat hinnaliikumist ei ole olnud. Ma arvan, et me oleme leidnud oma nišši taastuvenergia allikate kasutuselevõtuga ja meie roll ei ole kahanemas, vaid pigem tõuseb,“ räägib Kaup.

Tõusu saab ennustada üldise olukorra taustal. Võrreldes teiste taastuvenergiallikatega on puiduenergial üks oluline eelis – sellest toodetud energiamahud on stabiilsed ja ennustatavad. „Puiduenergeetikat kasutatakse peamiselt kõikuva ja raskesti prognoositavate tootmismahtudega päikese- ja tuuleenergia tasakaalustajana. Kui nii võtta, siis see maht on järjest kasvav, elektritootmise stabiliseerimise vajadus kindlasti püsib või isegi kasvab, aga see sõltub omakorda ka tehnoloogilistest arengutest,“ selgitab Kaup.

Ka käimasolev rohepööre annab pelletiturule uusi võimalusi. Kogu maailma vaatab praegu rohkem taastuvenergia allikate poole ning süsinikneutraalsel puidul on siin oma koht. Puidupellet on enamasti fossiilsete kütuste asendaja. Kaup lisab, et see on maailmas tõusev trend. „Nii Euroopas kui maailmas on jätkuvalt suures mahus kasutusel kivisüsi, mis on mõistlik asendada efektiivsetes koostootmisjaamades puidu- ja metsatööstuse jääkidest toodetud bioenergiaga. Tihti sellistele jääkidele suurema lisandväärtusega kasutusvõimalusi ei olegi,“ selgitab ta.

Mait Kaup esineb 15. oktoobril Tartus konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2022 V SPA HOTEL konverentsikeskuses (Riia 2, 51004 Tartu).

Konverentsile saad registreeruda siit ja kava leiad siit.

Toorainete hinnatõus pelletitööstust ei raputanud

Toorainete hinnatõus on olnud viimase aja märksõna. USAs toimunud saematerjali hinnaralli on üldteada, kuid hinnad tõusid kogu maailmas. Pelletitööstus jäi sellest kõrvale, ning üheks põhjuseks oligi just suur nõudluse kasv saematerjali järele.

Kaup selgitab, et kui tootmismahud puidutööstuses kasvasid, kasvas sellest tulenevalt ka puidutööstuse kõrvalsaaduste ja jääkide maht – saepuru ja haket oli rohkem. See kõik on aga tooraineks pelletite tootmisel. Nii ongi tooraine kättesaadavus olnud pigem hea. „Ei ole olnud sellist toorainepuudust nagu puidutööstustel, seda on olnud piisavalt,“ sõnab Kaup.

Müügiturgudel on olukord rahulikum. Kui maagaasi ja elektrihinnad tegid läbi kiire hinnatõusu, siis pelletiturg seda ei tundnud. Kaup lisab, et eelmise aasta lõpus olid Euroopas väga suured pelletite laovarud ja SPOT-tehingute hinnad olid eelmise aasta teises pooles viimase nelja-viie aasta võrdluses kõige madalamal tasemel. Sellel aastal kevadel ja suvel hakkas olukord paranema, aga järsku hinnatõusu, veel vähem hindade mitmekordistumist nagu saematerjali turul, pole olnud. Turg on stabiilne, toimub vaikne tõus põhjast väljatulemiseks, iseloomustab Kaup olukorda.

Trendid soosivad taastuvenergiat

Praegune ülemaailmne trend on keskkonnahoidlike materjalide väärtustamine ja taastuvate energiaallikate laiem kasutuselevõtt. Suur roll selles on ka puidul, nii uute materjalide toorainena kui energiaallikana. Nii võiks puit kui taastuv loodusvara toetada kliimaeesmärkide saavutamist, mis omakorda tähendaks puidusektori arengut. Siiski on Euroopa Liidu kliimastrateegiates üks suur vastuolu.

„Euroopa Liidus on erinevad eesmärgid omavahel konkureerivad – ühelt poolt soodustavad need puidu töötlemist ja väärindamist, fossiilsetelt materjalidelt taastuvatele liikumist, kuid teisalt need regulatsioonid proovivad seada metsade majandamisele ja seeläbi kogu puidusektorile suuremat kontrolli. Ma arvan, et oluline on nende arengute puhul selgeks mõelda, mida me saavutada tahame ja sobitada need Euroopa Liidu üldiste eesmärkidega. Et ei juhtuks nii, et Euroopa suuniseid rakendades teeme kahju Eesti kohalikule elule. Tugev majandus on alus ka tugevale loodushoiule ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Järsud muutused puidusektoris võivad jätta arvestamata sektori laiemat rolli ja olulisust maapiirkondadele,“ leiab Kaup.

Eesti puidusektori väljavaadet on tema hinnangul järgmise aasta lõikes keerukas prognoosida.Ekspordile suunatud sektorina sõltub nõudlus rahvusvahelisest makromajanduslikust olukorrast, mida mõjutab hetkel paljuski COVID-viiruse levik ja sellest tingitud piirangud. See omakorda mõjutab tarbijate majanduslikku kindlustunnet ja puidust kestvuskaupade ostuotsuseid.

Kaup lisab, et meie puidusektor püüab laiemalt selgitada oma tegevust ja seda, milline on majanduses puidusektori roll. „Püüame ka näidata seda, mida puidutööstused igapäevaselt teevad. Selles osas on plaanis juba sel laupäeval Metsarahva päev, ka meie ettevõte on selle programmiga seotud ja tundub, et inimestel on suur huvi ja tahetakse tulla vaatama, kuidas näiteks pelleteid toodetakse,“ räägib Mait Kaup.

Warmestoni kontserni põhitegevuseks on tööstuslikuks ja koduseks kasutamiseks suunatud puitpelletite tootmine ja müük. Ettevõte kasutab puitpelletite tootmiseks ainult väheväärtuslikku ümarpuitu ja puidutöötlemise jäätmeid, millele pelletite tootmises kasutatud mahtudes väljaspool bioenergeetikat Eestis alternatiivne kasutus puudub.

Warmestoni Gruppi kuulub Eestis neli puitpelletite tootmise tehast.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736