Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui pandi alus Tartu Ülikoolile. Looduse- ja rännumees Hendrik Relve, kes on palju põlispuid uurinud, toob Kuningamänni puhul välja nii selle mõõtmed kui ka kultuurilise väärtuse. „Praegu umbes 380-aastane puuvana on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu – tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Kõrguselt ja jämeduselt on Eestis ka suuremaid puid, kuid Kuningamänni eriline väärtus on seotud metsandusharidusega, mida sealkandis sada aastat on jagatud,“ sõnas Relve. „Kindlasti on paljudel inimestel selle võimsa sümbolpuuga seotud mälestusi, mida jagada. Just see on põlispuude väga eriline roll – kanda mälestusi,“ lisas ta ja kutsus kõiki üles Kuningamänniga seotud meenutusi jagama.