Metsarikkas riigis nagu Eesti on palju metsaomanikke, lisaks riigile ligikaudu 100 000 erametsaomanikku, kelle keskmine metsaomandi suurus on veidi üle kuue hektari. Sellises metsatukas jalutades võib see tunduda küll võrdlemisi suur, kuid üksi majandamiseks on see siiski liiga väike. Kui keskmise metsaomandi omanik hakkab metsa mingit tööd tellima, peetakse seda reeglina liiga väikseks ettevõtmiseks. Sama on ka puidu müügiga – väikest kogust müües pole head hinda loota. Abi võib metsaomanik saada metsaühistust.
Metsaühistute üks tegevussuundi on ka oma liikmete koolitamine. Pildil õppepäev Valgamaa Metsaühistus.
Autor: Toomas Kelt
Eestis ühendavad metsaomanikke ligi 35 metsaühistut. Hiljutises raadiosaates Mets ja majandus tutvustas metsaühistute tegevusvaldkonda Priit Põllumäe, kes on Metsaühistu tegevjuht. Tuleb arvestada, et Metsaühistu ja metsaühistu ei ole päris üks ja sama – Metsaühistu on kaheksa ühistu kaubamärk, metsaühistu aga enamasti piirkondlik erametsaomanikke ühendav organisatsioon.
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Liitu Metsamajandusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816[email protected]
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616[email protected]