Puit aitab muuta meie kaugkütte süsinikuneutraalseks
Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje. Mahukas uurimistöös analüüsiti ligi saja Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne.
Kunda katlamaja biokütuse ladu.
Autor: Arno Mikkor
Uurimistöö koostanud TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal.
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Liitu Metsamajandusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816[email protected]
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616[email protected]