Autor: Taavi Ehrpais • 6. mai 2022

Mida saavad metsaomanikud raierahu perioodil oma metsa heaks ära teha?

Raierahu ajal metsas toimetamiseks jagab nõuandeid Taavi Ehrpais, Vardi metsaühistu juhatuse esimees.
Taavi Ehrpais poegadega metsahooldustöödel.
Autor: Taavi Ehrpais

Seoses lindude ja loomade pesitsusajaga toimub praegu riigimetsas igakevadine raierahu. Tänavu kestab see kaks nädalat kauem kui tavaliselt, 15. aprillist 30. juunini. Metsaomanike elus algab tegelik raierahu sageli varem, kui see ametlikult välja hõigatakse – mets kipub juba enne aprilli keskpaika pehmeks minema. Näiteks sel aastal lõpetati metsades raied juba aprilli alguses, sest pinnas ei võimaldanud kauem raiuda.

Mida siis metsaomanik raierahu perioodil oma metsas teha saab? Kevadine aeg on hea istutamiseks ja erinevateks metsahooldustöödeks. Kuigi tavaliselt algavad ka istutustööd juba enne ametlikku raierahu perioodi ehk aprilli alguses, siis seekord alustati istutustöödega hiljem, aprilli keskel. Puude lehte minekuni on veel mitu nädalat aega, tänavu toimub see ilmselt mai keskel. Enne puude lehte minekut on õige aeg päris mitme metsatöö tegemiseks: istutamiseks, nende kultuuride hooldamiseks, mis jäid sügisel võsast puhastamata ning ka noorendiku hooldamiseks. Kui on plaanis suvel teha raietegevust, siis oleks mõistlik ka alusvõsa enne puude lehte minekut ära raiuda. Sellisel juhul teevad linnud pesa pigem kõrval metsa, kus alusvõsa kasvab.

Kui puud on juba lehes, siis ei ole mõistlik noorendikke enam hooldada, sest just noorendikes leidub ohtralt pesitsejaid. Noortes metsades on linnupesasid rohkem kui vanades, seetõttu peaks hoiduma noorendike hooldamisest mai keskpaigast orienteeruvalt juuni lõpuni. Kuni puude lehte minekuni võib noorendikke aga vabalt hooldada. Kui siiski on vaja noorendikke suvel hooldada, siis tuleks hoolikamalt tihedamaid põõsaid jälgida ja kui seal toimub pesitsus, siis on mõistlik jätta sealt ümbrusest võsa eemaldamata. Kui pojad on juba pesas, siis vanalind neid maha ei jäta. Haudumise segamine võib sellele kurnale halvasti lõppeda. Kuigi linnud jõuavad teha veel järgmise kurna ja elu läheb edasi. Oluliselt suurem lindude arvukuse mõjutaja on kisklus, sest kui tapetakse vanalind, siis uut kurna ei tule. Seetõttu tuleb kodukassid pesitsusperioodil kindlasti kinni hoida.

Täna on õige aeg võitlemiseks kuuse-kooreüraskiga, mis tekitab suurt peavalu kuusikute omanikele-haldajatele. Kui metsas on tormiga maha kukkunud puid, siis oleks praegu õige aeg neid laasida ning jätta selliselt oma metsa vedelema kuni juuni alguseni. Neid puid nimetatakse püünispuudeks, sest kuuse-kooreüraskid lendavad sinna sisse ning kui puu õigel hetkel metsast ära viia, saab nii nende putukate hulka oma metsas vähendada. Puu tuleb juuni alguses viia kas saekaatrisse või sadamasse, kus sellega edasi tegeleda osatakse. Saekaatrites on vihmutid, mis ei lase üraskitel lennuvõimelisteks kasvada.

Teine variant on ise kettsaega puu ära koorida nii, et hukkuvad nii vanad mardikad kui noormardikad. Kui kevadel õigel ajal ei reageeri, siis pärast jaanipäeva lendavad mardikad puudest välja, et järgmistele puudele minna ja siis on neid juba kümnetes kordades rohkem. Kõik puud, mis veel püsti, võivad rängalt kahjustada saada. Ainult raierahu ajal ongi võimalik kuuse-kooreüraskitega võidelda. Kui metsaomanikel ei ole tormiga langenud puid, siis märtsis, aga ka aprillis veel võib, langetatakse mõned kuused maha, millest saavad püünispuud.

Selle aasta raierahu puhul on võrreldes eelmiste aastatega üks oluline erand. Pärast Ukrainas toimuvat otsustati, et osades metsatüüpides on sel aastal raie siiski ka linnurahu ajal lubatud. Põhjus on selles, et meil on vaja järgmisel talvel vaja kütta millegi muuga kui Vene gaasiga. Seega tänavu on raie lubatud halllepa-, haava- ja kasemetsades, kus on palju küttepuid. Keskkonnaamet on koostanud põhjaliku juhendi, täpselt millistes metsades tohib praegu raiuda.

Tuleb tunnistada, et raierahu tänavune pikkus (kaks ja pool kuud) on metsaomanikele siiski probleemiks: kvalifitseeritud tööjõud, kes oskab metsamasinaga eeskujulikult tööd teha, võib selle ajaga lahkuda. Eesti on Euroopas ainus riik, kes rakendab raierahu, ning kvalifitseeritud tööjõud liigub lihtsalt teistesse riikidesse tööle.

Ma ei poolda sunniviisilist raierahu, sest metsaomanikud hoiavad raierahu iseseisvaltki: kevadine pinnas ei toeta raietegevust ning lisaks on kevadel nii palju muid metsatöid, mis vajavad tegemist: istutamine, metsa hooldamine, kuuse-kooreüraskiga võitlemine. Kui raierahu siiski edaspidi hoida, võiks see kesta 1. maist 31. maini.

Kõikidele metsaomanikele panen veel südamele, et palun kandke korralikku turvavarustust, kui metsas töötate. Kaasa arvatud raierahu perioodil tehtavate võsalõikuste, püünispuude valmistamiste ja muude metsahooldustööde ajal. Ma ise kasutan peamiselt hooldustöödel akutoitel töötavaid seadmeid – valgustusraietel Husqvarna akukettsaagi ja kultuuride hooldamisel akuga võsalõikurit. Sellised tänapäevased seadmed on üldjuhul kerged ja seetõttu võib jääda petlik mulje, et need on täiesti ohutud, aga võimsus on neil suur taga ja õnnetusi võib juhtuda.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616